Fred ostis tõeliselt odava maja. See meeldis talle väga kuni esimeste suurte vihmadeni, mis näitasid, miks oli see maja nii odav olnud. See lekkis – hullusti. Fred üritas remontida, kuid lekkimine jätkus. Lõpuks ta loobus ja müüs üsna suure kahjumiga maha. See oli tema elu sünge vahejuhtum, kuid tal õnnestus edasi minna.
Piibel on universumi ajaloo suur vahejuhtum. Piiblis kujutatud sündmused toimusid mõne tuhande aasta jooksul, mis on Jumala lõputu igavikuga võrreldes üksnes silmapilk. Jumal on alati olnud ja jääb alati. Võrdle Jumala eksistentsi ulatust Piiblis kujutatud lühikese inimkonnalooga ja äkitselt näib kogu inimkonna ajalogu nagu väike vahejuhtum Jumala suurte plaanide täitumises.
Kui me ei oleks kunagi patustanud, oleks inimkonna ajalugu olnud osa palju suuremast, palju pikemast katkematust loost. Kui tõstsime mässu, siis lugu katkes. Meie planeet ei olnud enam Jumala üldise plaani osa, sest meie süda oli pöördunud Tema vastu. „Lihalik mõtteviis on vaen Jumala vastu,“ meenutab meile Paulus (Kiri roomlastele 8:7).
Jumal oleks võinud meie eksistentsi lihtsalt lõpetada, kuid Ta ei teinud seda. Selle asemel otsustas Ta vajutada pausinuppu ja võtta aega, mis läks vaja, et meie tekitatud segadus korda teha. See on lugu, mida jutustatakse 1. Moosese raamatust kuni Ilmutusraamatu lõpuni ja see on universumi suur vahejuhtum.
Aga oh missugune vahejuhtum! Kui me patustasime, sai Jumala Poeg üheks meist, et meid päästa. Ta jääb inimkujusse kogu igavikus, meie igavese Esindajana trooni ees. Ja uskumatul kombel saab sellest maailmast Tema riigi uus peakorter. „Vaata, Jumala telk on inimeste juures,“ kuulis Johannes häält taevast, „ning tema asub nende juurde elama ning … Jumal ise on nende juures nende Jumalaks.“ (Ilmutuse 21:3)
Jumal ei hävitanud meie planeeti, nagu oleks võinud arvata, vaid Ta hoidis selle alles. Kuigi meie lugu on universumi ajaloo sünge vahejuhtum, on Jumalal õnnestunud see muuta oma au suurepäraseks avalduseks ning seda lugu jutustatakse läbi igaviku lõpmatute aegade.
In English