MÄSSITUD KRISTUSE ARMASTUSE LIPU SISSE

Avaldatud 21.2.2024, rubriik Päeva sõna

Tema on mind viinud pidukotta, ja selle lipp mu kohal on Armastus. Ül 2:4

Enam kui sajand tagasi elas üks inglane Kuubal. Ta oli mõnda aega elanud Ameerika Ühendriikides ning oli saanud tavaliseks ühendriikide kodanikuks. Pärast Kuubale kolimist sai ta seal veidi aega elatud, kui puhkes kodusõda 1867. aastal. Kohalikud võimud arreteerisid ta süüdistatuna spioneerimises ning mõistsid ta süüdi. Anti välja käsk tema hukkamiseks. Kogu kohtuprotsess oli toimunud hispaania keeles ja mees ei saanud üldse aru, mis toimus. Viimaks, kui ta taipas, et on süüdi mõistetud ning et teda kavatsetakse maha lasta, saatis ta kiiresti nii Ameerika kui ka Inglise konsuli järele. Ta rääkis neile kogu loo, rõhutades oma süütust ja nõudes kaitset kui teise maa kodanik.

Ameerika ja Inglise konsul uurisid koos tema juhtumit ning leidsid, et mees oli tõepoolest süütu. Nad pöördusid Kuuba kindrali poole ja ütlesid: “Mees, kelle teie surma mõistsite, on süütu. Ta ei ole teinud midagi seadusevastast.” Kuid kindral vastas vaid: “Tema üle on meie seaduste põhjal kohut mõistetud ning leitud ta süüdi olevat. Sellepärast peab ta ka surema.” Sellist kiiret kommunikatsioonivõimalust nagu meil on tänapäeval, siis ei olnud ning kumbki konsulitest ei saanud konsulteerida oma maa valitsusega.

Saabus hukkamispäeva hommik. Sõdurid kaevasid haua ja asetasid sinna sisse avatud kirstu mehe jaoks. Nad panid süüdimõistetu kirstu serva äärde seisma ja tõmbasid talle musta koti pähe. Sõdurid seisid tema ees reas ja ootasid tulistamiskäsku. Korraga aga saabus kohale sõiduk, milles istusid nii Ameerika Ühendriikide kui ka Inglise konsul. Inglise konsul hüppas kiiresti välja, haaras inglise lipu, astus mehe juurde ja keeras lipu ümber tema. Ühendriikide konsul tegi oma riigilipuga sedasama. Siis pöördus ta Kuuba sõdurite poole ja ütles: “Eks tulistage nende lippude pihta, kui julgete!” Mitte keegi ei riskinud. Lipud esindasid kahte valitsust ja nende vastu ei tahtnud keegi välja astuda. Nii päästsid lipud mehe elu.

Me kõik oleme süüdi ja surma mõistetud. Igaüks meist seisab tegelikult laskevalmis sõdurite rivi ees – kuid Jeesus on juba surnud meie eest. Tema veri katab meie elu. Ta suri oma suure armastuse pärast meie vastu – sellise armastuse, mida meil on raske mõista, armastuse pärast, mis ületab kõik inimlikud tunded või arusaamise. “Tema lipp meie kohal on Armastus.” Tänan sind, Jeesus!

H. M. S. Richards, Jr.
Jaga Facebookis