Rõõmusõnum Patmoselt
Avaldatud 21.6.2012, rubriik Päeva sõna
„Ja neil olid sabad ja astlad nagu skorpionidel, ning nende sabades oli meelevald teha inimestele kahju viis kuud. Nende kuningas oli sügavuse ingel, kelle nimi heebrea keeles on Abaddon, ja kreeka keeles Apollüon.” (Ilm 9:10, 11)
Viies pasun sisaldab mitmeid kujutluspilte, mis oleksid arusaa-davad Johannese päevil elanud inimestele. Pimedus on valguse vastand. Uues Testamendis sümboliseerib pimedus filosoofiat, mis eitab Jeesust ja evangeeliumi (Jh 3:18–21). Sügavik on koht, kus Jumal aheldab kurje vaime (Lk 8:30, 31). Ja saba on valeprohveti sümbol (Js 9:14).
Samas, kui paljud selle pasuna seigad jäävad salapäraseks, on „katk” siiski vaimulik, see piinab vaid Saatana järgijaid, ega tee viga neile, kes on pitseeritud (Ilm 9:4–6). Õelaid viib see aga ene-setapu äärele (s 5, 6). Jumala Sõna päikene on varjus, aga mitte hävitatud (s 2, 4). See sümboolika sobib hästi tagajärgedega, mida on põhjustanud tänapäeva maailma ilmalikustumine.
Ilmalikustumine on protsess, mille käigus inimesed on järjest vähem ühenduses usuliste organisatsioonidega. Ilmalikud inime-sed ei ole ateistid, nad lihtsalt ei võta Jumala ja/või religiooni jaoks aega. Selline ilmalikustumine ei ole üleni paha, see annab sageli suurema kõlapinna inimõiguste ja usuvabaduse suuremaks hindamiseks. Ilmalik pühendumine haridusele annab inimesele teadmised, kuidas ise Jumala Sõna uurida. On raske ette kujutada piibliühinguid, teaduslikke avastusi ja arheoloogiat maailmas, kus puuduks mõtte- ja usuvabadus. Seega on läänemaailma ilmalikustumisel ka positiivseid külgi.
Aga ilmalikustumisel on muidugi ka negatiivne mõju. Prantsu-se ja Vene revolutsioonide kaudu avas see ukse kommunismile, mis muutis kommunistlikes maades usu praktiseerimise väga ras-keks. Sekulaarsus on teinud teed ka valet liiki oikumeeniale. Kõik on võrdsed, peamine on kristlik ühtsus. Teatud oikumeenia teeb usu vaeseks ja varastab kindluse, öeldes: „Ära ole fanaatik. Pole vahet, millesse sa usud!” Sekulaarsus on viinud ohjeldamatu mate-rialismini. Kui sa usud, et Jumalat ei ole, siis seisneb täiuslik elu ostlemises ja söömises. Selliste põhimõtetega inimestele on maail-ma asjad muutunud kinnisideeks.
Lõpuks on ilmalikustumine suundumus, mida Jumal on kasu-tanud rõhujate üle kohtumõistmiseks ja oma rahva vabastamiseks, et nad saaksid Teda teenida ilma piiranguteta. Ja viienda pasuna ilu seisneb selles, et nendega, kes tunnevad Jumalat, ei juhtu mi-dagi halba. Ma nägin mõnda aega tagasi auto tagaküljel silti, mis kuulutas kristlikku vastust ilmalikule maailmale: „Jumal ei ole surnud – ma rääkisin Temaga eile õhtul.”
Issand, hoia selles maailmas, mis ajab Sind kõrvale jättes taga asjade omamist ja naudingut, mu tähelepanu keskpunktis Sinu elavat ligiolu.