PÜHITSUS LÄBI ÕIGEKSMÕISTMISE

Mis on piibliuurimise, palvetamise ja igapäevase Jumalaga suhtlemise eesmärk? Selleks on Jumala suure armu, Tema andestuse, Tema armastuse ja Tema poolt ristil täide viidu tundmaõppimine. Läbi Tema piiritu armastuse uurimise ja selle üle mõtisklemise, läbi Tema vastuvõtmise meie poolt toimubki pühitsus. Sest mida rohkem sulle andeks antakse, seda enam sa armastad ja mida rohkem sa armastad, seda enam sa kuuletud (Jh 14:15). Oluline on mõista, et pühitsus tuleb läbi õigeksmõistmise.

Loe Jh 8:11. Kui naine tiriti Jeesuse ette, ütles Jeesus talle, et ei mõista teda hukka. Maailmas ei leidu kedagi, keda Jeesus hukka mõistaks. Jeesus ei tulnud mitte maailma hukka mõistma, vaid päästma. Alles siis, kui me seda tõeliselt mõistame, saame minna ja mitte enam pattu teha. Üks on teise põhjuseks. Me ei suuda minna ja mitte pattu teha lihtsalt sellega, et püüame vägisi mitte patustada. See on tupiktee. Ainus viis, millele võime loota, et suudame ükskord minna ja mitte enam pattu teha, on avastades ja igapäevaselt endale meelde tuletades, et neile, kes on Jeesuses Kristuses, ei ole enam mingit hukkamõistmist.

Selleks, et pühitsust õigesti mõista, peame mõistma selgelt õigeksmõistmise objekti. Võime sattuda segadusse, kui me ei mõista, et olles vastu võtnud selle, mille Jeesus ristil täide viis, oleme Jumala ees õigeks mõistetud. Me võime hakata ekslikult mõtlema, et Jumala heakskiit meie suhtes sõltub meie kuulekusest ning kui me näeme oma suutmatust teha õigeid tegusid, siis kaotame julguse. Ometi võime seista täna õigeksmõistetuna Jumala ees, kui aktsepteerime kõike seda, mida Jeesus on meie heaks teinud. Me vajame alati Tema vere varjavat kaitset.

Kuigi Jumal ei ole oma heakskiidu tingimuseks seadnud meie sõnakuulelikkust, on see siiski lunastuse tingimuseks. Kui tuleme Tema juurde ja püsime jätkuvalt Tema läheduses, töötab Ta meie sees, et täita kõik vajalikud tingimused meie päästmiseks. Ta on tõotanud, et suudab selle töö ka lõpule viia (Fl 1:6).