SURM ON NEELATUD VÕIDUSSE

Eluandja tuleb tagasi, et purustada surma ahelad. Ta tuleb vabastama vange ning kuulutab: “Mina olen ülestõusmine ja elu!”6BC1093

Mitte kusagil Pühakirjas ei leidu ühtegi tõendit selle kohta, et õiged saavad kätte tasu ja õelad oma karistuse kohe pärast surma. Patriarhid ja prohvetid ei ole jätnud ainsatki sellesuunalist kinnitust. Kristus ja Tema apostlid pole samuti sellest midagi kõnelnud. Piibel õpetab selgesti, et surnud ei lähe kohe taevasse. Nad magavad kuni ülestõusmiseni. Inimese mõtted kaovad samal päeval, mil “hõbeköis katkeb ja kuldkauss puruneb”. Kg 12,6 Neil, kes lähevad alla hauda, on rahu. Nad ei saa osa enam millestki, mis toimub päikese all. Õnnis rahu väsinud õigetele! Aeg, olgu see pikk või lühike, näib neile vaid hetkena. Nad magavad. Neid äratab alles Jumala pasun aulisele surematusele. “Sest pasun hüüab ja surnud tõusevad üles kadumatutena. … Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surev riietub surematusega, siis saab tõeks sõna, mis on kirjutatud: “Surm on neelatud võidusse!”” 1Ko15,52-54 Kui inimlapsed äratatakse sellest sügavast unest, jätkavad nad oma mõttekäiku sealt, kus see lakkas. Viimane tunne oli surmavalu; viimane mõte oli surmas hääbumisest. Kui nad hauast tõusevad, kõlab nende esimene rõõmus mõte võidukas hüüdes: “Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?” salm 55.DA550

Surmavalu oli viimane, mida nad tundsid. … Kui nad ärkavad, on see kadunud. … Jumala linna väravad avanevad … ning Jumala lunastatud suunduvad selle poole, läbi seeravite ja keerubite leeri. Kristus tervitab ning õnnistab neid. “See on hea, sa hea ja ustav sulane! … Mine oma Issanda rõõmusse!” Mt 25,21ML349