USK, MIS TÖÖTAB

Usk pole kindlus oma teadmistes; see on lootuste tegelikkus, nähtamatute asjade tõendus. ST 03.03.1876

Usk on usaldus Jumalasse - usk, et Ta armastab meid ja teab, mis on meile parim. Niisiis, selle asemel, et kõndida oma teel, juhib usk meid valima Issanda tee; meie oma põikpäisuse asemel võtab ta vastu Tema tarkuse; meie nõrkuse asemel Tema jõu; meie pattude asemel Tema õiguse. Meie elu, meie ise kuulume nagunii Talle. Usk vaid tunnustab Tema omanikuõigust. Tõde, õiglus ja puhtus on meie edu saladuseks. Just usk võimaldab meil neid omandada. Iga hea ajend ja püüe on Jumala and. Usu kaudu saame Jumalalt elu, mis ainsana võib pakkuda kasvamist ja küllust. GW 259

Kui me räägime usust, siis jälgigem ka erinevust, mida peaks meeles pidama. On olemas teatud liiki usku, mis tõelisest täielikult erineb. Jumala olemasolu ja vägi ning Tema Sõnas peituv tõde - need on faktid, mida isegi Saatan ja tema väehulgad ei saa südames eitada. Piibel ütleb, et “ka kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad hirmust”. Jk 2,19. See pole aga usk. Usk pole ainult Jumala Sõna õigeks pidamine, vaid ka Tema tahtele alistumine. Kui süda on allutatud Jumalale ja kõik kiindumused on suunatud Temale, viitab see armastuses tegevale usule, mis puhastab hinge. Sellise usu läbi on süda uuendatud Jumala sarnaseks. Süda aga, mis on uuendamata, ei ole ega saagi olla alistuv Jumala käsule. Alistumises leiab ta aga rõõmu käsu pühadest eeskirjadest, hüüdes koos Lauljaga: “Kuidas ma armastan sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda.” L 119,97. Käsu õigus on täidetud neis, kes “ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi.” Ro 8,4 SC 63-4

Usku ei saa ära teenida - see on Jumala and, mida me võime saada ja endas kanda vaid siis, kui tunnistame Kristuse oma isiklikuks Päästjaks. 6BC 1080