PÜHA MÄLESTUSMÄRK

Eedenis seadis Jumal sisse mälestusmärgi oma loomistööst, asetades õnnistuse seitsmendale päevale. Hingamispäev anti Aadamale, kogu inimkonna isale ja esindajale. Selle päeva pühitsemisega pidid kõik Maa elanikud väljendama tänulikkust Jumalale kui oma loojale ja õiglasele ülemvalitsejale, tunnistades, et inimene on Tema kätetöö ning alluv Tema valitsusele. Seega oli sellele seadusele omistatud mälestuslik olemus ning see anti tervele inimkonnale. Seda seadust pidid täitma kõik rahvad. PP 48

Jumala Poeg oli Looja. “Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures. /…/ Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi.” Jh 1,1-3

Hingamispäev juhib meie mõtted loodusele ja ühendab meid Loojaga. Linnulaulus, puudekohinas, meremühinas kuuleme veelgi Tema häält, kes vestles Aadamaga õhtu saabudes Eedenis. Nähes Tema väge looduses, saame lohutust, sest Sõna, kes oli kõik loonud, kõneleb elust inimhinges. DA 281-2

Jumal /…/ on inimesele andnud töö tegemiseks kuus päeva. Kuid seitsmenda päeva pühitses Ta puhkepäevaks ning andis inimesele ülesande seda pidada, olles vaba maailma asjadest. Hingamispäeva sisseseadmisega andis Jumal maailmale mälestusmärgi. Ta ei määranud selleks ükskõik millise nädalapäeva, vaid ühe kindla - seitsmenda päeva. Hingamispäeva pühitsedes näitame, et me tunnustame Jumalat elava Jumalana, taevaste ja maa Loojana. TM 136

Kui inimesed oleksid alati pühendunult hingamispäeva pühitsenud, poleks maailmas mitte ühtegi ateisti ega ebajumalakummardajat. PP 336