Kui olin väike, häiris mind Kaini ja Aabeli lugu. See tundus lihtsalt väga ebaõiglane: Jumal võttis Aabeli ohvri vastu, kuid keeldus Kaini omast. Nad mõlemad tõid kõigest seda, mis neil oli. Karjane tõi lamba ja põllumees põlluvilja. Kas Jumal oli mõistmatu?
Mõistsin seda alles vanemaks saades, kui uurisin Kirja heebrealastele. Kumbki ohver iseenesest ei teinud kummagi jaoks midagi. Ei ole võimalik paluda põlluviljal või lambal enda asemik olla; nad ei ole patused inimesed, kes seisavad silmitsi patu palgaga. Põhjus, miks Aabeli ohver vastu võeti, oli selles, et ta tõi ohvri usus. Ta mõistis, et altaril olev tall on ainult sümbol, mis osutab ettepoole Jumala Tallele, kes tuleb ära võtma maailma pattu (Johannese 1:29). Ta ei uskunud lambasse, ta pani oma usu naise Seemnele, kes pidi tulema mao pead purustama (1. Moosese 3:15). Ta uskus Jeesuse teenetesse.
Patu palk on surm, kinnitab meile Piibel (Kiri roomlastele 6:23). Jumal ütles meie esivanematele, et kui nad otsustavad Tema valitsemise vastu mässata, siis nad surevad (1. Moosese 2:17). Üleastumise karistus on surm. Mitte looma surm, „sest on võimatu, et härgade ja sikkude veri võtaks patud ära“ (Kiri heebrealastele 10:4). Tall Aabeli altaril ei suutnud tema probleemi lahendada; tema patud nõudsid tema enda surma.
Kuid Aabel uskus, et Jumala tõotus täitub ja Jumala lahendus toimib. Ta mõistis, et meid päästetakse Kristuse surma kaudu. Jeesuse süütu veri valati meie eest ning seaduse nõuded said täidetud. Jeesus seisab meie kohal. Meie süü pannakse Tema peale. Paulus ütleb, et Jeesus on tehtud „patuks meie asemel“, „et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees“ (2. Kiri korintlastele 5:21).
Sa võid Kaini moodi proovida kõigest väest oma süüd õigeks teha, aga ainus asi, mis patu nõudmise täidab, on sinu elu. Sul ei ole midagi väärtuslikku probleemide katmiseks, kui sul ei ole just Jeesuse verd, mida Jumal peab piisavaks.
In English