Tänagi on su peos pintselt. Ees valge paberileht ja selle kõrval värvivalik potsikutesse valatud värvidega. Milline võimalus! Milline vastutus! Nagu eesti luuletaja Doris Kareva on kunagi öelnud: „Kui kõnelda üksainus kord, on vastutus nii suur, et ükski sõna ei näi väärt, et öelda. Kui elada üksainus kord, on võimalus nii suur, et tardud ning ta tummalt lased mööda.”
Tänagi on meist igaühe ees ja sees võimalus – maalida oma elupilt õigete värvidega! Valida õige tee, valida sellele õiged värvid selle piires, mis meil valida lubatakse ja kui me elumaalile potsatab ka mõni tume värvilaik, näha siiski suuremas mahus helget ning mitte keskenduda tollele tumedale maaliosale.
Igal õhtul asetame midagi portfooliosse. Eluõhtul on näha, milline sai too portfoolio! Kas sai meie endi värvivalik hele või tume? Kui elu ka endaga tooks palju tumedat, jääb igaühele teatud määral vajalikku värvivaliku tegemise võimalust. Kui ka kõik muu oleks tume, kasuta selle võimaluse piires helgete värvide valikut! See tasub end ära. Nõnda on kergem rännata. Nõnda on kergem hingata. On kergem ärgata ja magama heita. Nõnda on kergem minna ja tulla. On kergem suhelda ja rääkida, nõnda on selgem mõelda ja öelda.
Õigeid värve tänasesse, sest homset veel ei ole ja eilne enam ei loe, sest „vana on möödas, vaata uus on käes”!
Janne Kütimaa
In English