Rõõmusõnum Patmoselt

See on midagi uut – kõnelev altar! Ilmutusraamatus räägivad väga kummalised olendid, aga see siin ületab kõik. See meenutab mulle veidi Jeesuse ütlust, et kivid hakkavad kisendama Tema auks, kui inimesed seda ei tee. Aga miks peaks Jumala trooni juu-res olev altar kuulutama Jumala õiglust?

Vihje leiame Ilmutusraamatu 8:3, 4. Siin on öeldud, et kuldne altar on koht, kust koos altari viirukisuitsuga tõusevad pühade palved. Pühade palved on Ilmutusraamatu 6:9, 10 põhjal altari all olevatest hingede hüüete kaja. Need hinged paluvad Jumalat, kuna nad on kannatanud maa elanike ebaõiglase kohtlemise pärast.

Seega on altar paik, mis nii-öelda talletab kõigi ebaõiglaselt ko-heldud, tapetud või usu pärast piinatud pühade palveid. See on taevane paik, kuhu on kogutud kõik maa pealt saabunud palved õigluse järele. Altarit täidavad tulised söed, mis sümboliseerivad Jumala viha sellise ebaõigluse suhtes. Ilmutusraamat kirjeldab ae-ga, mil Jumala kohtumõistmise tuli purskab igaühe peale, kes on süüdi ebaõigluses.

Kuid altar esindab veel ka midagi muud. See on ühtlasi paik, kuhu tuuakse ohvri veri, mis saab pühitsetud viirukipilves. Seega sümboliseerib altar ka andestust. Iga patune saab selle juurde minna, et temalt võetaks patukoorem. Ka need, kes on teinud jubedaid kuritegusid, võivad kahetsuses minna altari juurde ja andestust saada.

Nuhtlused, mis õelate peale välja valatakse, ei ole sinu ja minu jaoks vältimatud. Jumal on andnud igale patusele võimaluse saada andestust ja puhastust. Keegi ei pea Tema raevuga silmitsi seisma. Tall on meie pattude eest surnud. Kristus koges jumaliku viha leeke, nii et mitte keegi ei pea neid enam kogema, välja arvatud juhul, kui me ise nii valime.

Kui me asetame oma patud altarile, põletatakse need seal ära. Aga kui me otsustame mitte kahetseda – kui me soovime klam-merduda oma pattude külge –, tõmbab altar need patud enda poole ning hävitab meid ühes nendega. Neid, kes tunnevad, et nad on ise piisavalt head, ei eraldata nende pattudest ega nende pattude lõplikest tagajärgedest.

Seepärast on Ilmutusraamatus nii palju nuhtlusi ja nii palju ve-revalamist. See toob meie silme ette meie igapäevaste valikute loomulike tagajärgede täieliku pildi. Ilmutusraamat esitab meile Jumala kutse Tema juurde tagasi pöörduda, enne kui on liiga hilja. Meie tähelepanu saamiseks annab Ta meile pildi tagajärgedest, mis saavad osaks neile, kes ei tule tagasi meie Looja ja Päästja juurde. Valik on meie.

Issand, ma näen selgemalt patu reaalsust enda elus ja selle tagajärgi, mis tabavad siis, kui ma ei otsi Sinu andestust ja puhastust. Ma otsustan täna Sinu juurde tulla.