Väikestest algustest

Seekord mõtisklen teiega väikestest algustest kasvavate suurte asjade üle. Meil on Piiblis nii palju lugusid, kus Jumal seletab ikka ja jälle, kuidas Tema rahvas ei pea edu saavutamiseks olema kõige ilusam ja võimsam, selleks et olla väärtuslik, kuna Tema sees on rohkem kui piisavalt jõudu ja ilu, mida Ta on neile valmis andma, kui nad vaid soovivad. Ta toob pimedast ja tühjusest välja terve elu- ja ilumaailma, võidab pottide ja pannidega lahinguid ning valitseb karjapoiste kaudu rahvaid. Me teame kõiki neid lugusid, kuid lood ei kandu alati reaalsusesse. Alles siis, kui meiega päriselus midagi sarnast juhtub, mõistame loetu tähendust „Ah seda see tähendas!“ Mul oli sarnane õpetushetk Jumalalt veidi rohkem kui pool aastat tagasi.

Oli hilisõhtu ja ma üritasin magama jääda, kuid tundsin end rahutuna ning otsustasin selle asemel lihtsalt Jumalaga vestelda. Ma ei mäleta, millega ma vestlust alustasin, aga mäletan, millega Ta selle lõpetas. Kõigepealt tuletas Ta mulle meelde kõiki väikeseid imesid ja vastatud palveid, mis tõid meie koguduse kätte praeguse laagripaiga, kuigi viimaste aastate jooksul on see saanud üsna rohke kriitika osaliseks oma välimuse pärast. Seepärast jätkas Ta mulle piiblilugude meelde tuletamisega, kus Ta oli millestki väikesest ja räbalast midagi suurt loonud. Ta juhtis tähelepanu sellele, et Tema vägi ja armastus säravad kõige eredamalt siis, kui miski kasvab välja kõige väiksemast algusest. Seejärel lõpetas Jumal oma mõtte üleskutsega usaldada Teda ja kasutada Tema antud kingitusi, et saaksin olla osa Tema au hiilguse loost. Aga sellest praktilisest kutsest jäi mulle hinge ka Tema teoreetiline sõnum.

Mingis mõttes oleme kõik nagu too laagripaik. Sageli näen end õõtsuva lauana, kes suudab kanda vaid väga vähe ja mida ei ole soovitatav kasutada, kuna võin liigse raskuse all oma ebatäiuslike jalgade tõttu ümber kukkuda ja midagi väärtuslikku lõhkuda. Siis aga tuleb Jumal ja paneb minu valjude kriuksumiste ja värinate saatel mulle midagi lisaks ja minu suureks üllatuseks on kõik hästi. Ma siis muidugi otsustan, et olen oma piiri täis saanud ja Ta ei peaks kindlasti minu lauale midagi rohkem lisama, aga kui ma krigisemise ja värisemise lõpetan, tuleb veel üks objekt, siis veel üks ja veel üks. Aastate möödudes avastan, et vaatamata minu võnkumisele ja kriuksumisele usaldab Jumal mulle oma väärtuslikke asju järjest rohkem ja kuigi mul on õnnestunud mõni maha pillata, stabiliseerib iga uus kohustus mu laua rahutuid jalgu ja vaigistab närvilist kriuksumist. Kui ma õpin usaldama oma puusepa tähelepanelikku silma ja vankumatut usaldust ning vaatan, mida Ta on mulle pannud, avastan, et mõned olid tegelikult kruvid mu jalgade tugevdamiseks ja mõned tööriistad olid minu külge kinnitatud, et saaksin rohkem kanda ja laiemat kasutust leida.

Tõde on see, et meil kõigil on nõrkusi ja ebakindlusi, mis takistavad meil Jumalat teenida ja Talle pühenduda. Vahel on see väärarusaam, et lakk, millega meie laud on kaetud, on meie ainus väärtus ja me kardame seda rikkuda ja vahel kardame, kuna me pole lakitud. Mõnikord oleme juba täitnud oma laua muude asjadega ega jaksa Jumala asjadele ruumi teha. Põhjuseid ja lugusid on palju, aga Jumal on lubanud et „sina oled mu sulane, ma valisin sinu ega põlanud sind!” – „ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!”

Mõnikord tunnengi end koormatuna või et kannan liiga palju, kuid Jumalaga veedetud aeg on mulle õpetanud, et seni, kuni ma räägin Temaga ja usaldan Teda, lahenevad need tunded ja teevad mind tugevamaks, kui olin enne. Skeptikud võivad öelda, et see on sellepärast, et Jumal lõi mu jalad hoopis alt ära, nii et loomulikult tunnen end maas lamades stabiilselt. Kuid alati, kui olen pikali olnud, võin julgelt öelda, et see on minu valikute ja tegude tagajärg, mitte Jumala töö. Isegi siis, kui olen maas olnud, on Jumal kasutanud mind lauana, mitte lihtsalt puidust plaadina. Ta on alati näinud minus väärtust ja teadnud, et Tal on jõud ja rõõm väikestest algustest suuri asju kasvatada ning Ta soovib sinuga seda sama teha. Ootan elevusega Tema töö imesid sinus ja minus! Oled sa valmis sinepiseemnest puuks kasvama? 

Krõõt Lõbus on Kompassi koguduse piiblitööline