Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 1.4.2012, rubriik Päeva sõna

„Pärast seda ma nägin, ja vaata: taevas oli avatud uks, ning sama hääl, mida ma olin kuulnud enesega rääkivat otsekui pasun, ütles: „Tule siia üles ja ma näitan sulle, mis peab sündima pärast seda!”” (Ilm 4:1)

Ilmutusraamatu 4. ja 5. peatüki stseenid on Piibli ühed dra-maatilisemad. Algkeeles on need veel hiilgavamad kui tõlkes. Ma ei ole seda teksti kreeka keeles lugenud kunagi ilma, et mul oleks pisarad silmis ja uskumatu põnevus südames, kui ma kujutan ette, missugune võib olla see taevane teenistus. Stseen rullub lahti aeg-laselt, kuid muutub seejärel üha jõulisemaks, kuni kogu univer-sum kajab kooride vahelduslaulus, mis ülistab Talle ja Teda, kes istub troonil (Ilm 5:11–14). Pilt lõpeb sellega, kui neli olevust kummardavad ja ütlevad: „Aamen.” Sellele järgneb kõmav vaikus.

Oht, mille otsa Ilmutusraamatu 4. ja 5. peatüki lugejad komis-tavad, on soov igast detailist liiga palju välja lugeda ja kaotada see-ga peatükkide primaarne sisu: näha taevase troonisaali suursugu-sust, Jumala suurust ja tapetud Talle ületamatut suurust. Jumala troonisaali kõrval vajuvad põrmu kõik maised ambitsioonid väe ja au saamiseks. Kui keegi on vaadanud sisse taeva avatud väravatest, ei ole enam mõtet karta maiseid võime ega teatud inimesi. See lõik Piiblist kutsub meid jätma kõik maiselt heidutava Jumala üle-voolava väe ja au varju ning tunnustama Teda kui ainsat õiget kummardamise objekti. Kui me Teda tõeliselt tunneme, mõista-me, mida ülistamine tegelikult tähendab.

Ma vajan seda sõnumit. Ma olen sageli lasknud teistel inimestel end mõjutada eemalduma Jumala teest. Mulle meenub 17-aastane poiss, kes käis seitsmendas klassis. Ta oli kaks korda suurem kui mina ja üritas mind maiustusi varastades heidutada. Ma mõtlen liidu presidendile, kes kahtles minu pühendumises pastoritööle, mille tagajärjel töötasin usinalt kontoris, kuid ei saavutanud Juma-la eesmärke reaalses elus.

Üks ülemus kasutas pikaajalist väljapressimist, mille tulemuse-na ma läksin kompromissile oma väärikusega, et säilitada oma töö. Ühel teisel korral mõjutas õpetaja, keda ma imetlesin, mind kahtlema Piibli tõdedes, mis olid täiesti selged. Kas sa mõistad, miks ma neis olukordades paindusin? Kas sa mõistad heidutamise jõudu ja inimlikku külgetõmmet, mis nii sageli viivad meid eemale Jumala eesmärgist meie elus? Taevase trooni valgel võime sellele vastata vaid ühel viisil: kahetse, kummardu ja tunnusta Teda, kes on ainsana ülistamist tõeliselt väärt.

Issand, ma tunnen endal süüd nende paljude kordade pärast, mil olen läinud oma südametunnistuse vastu, et inimestele heameelt valmistada. Täna teen otsuse kahetseda ja Sind järgida.
Jaga Facebookis