Rõõmusõnum Patmoselt

Pärast kirju seitsmele kogudusele hakkab Johannes kirjeldama stseeni, kus hääl kutsub teda jälgima taevast. Siit alates keskendub raamat sellele, mis Johannese vaatepunktist (arvatavasti aastast 95 pKr) jääb tulevikku. Milleks selline tulevikusündmuste raamat? Kuna Jumal soovib, et me teaksime: me võime Teda usaldada, et Ta viib meid sinna, kuhu peame minema. Kui me jääme Tema lähedale ja järgime Teda, ei pea me teadma kõike, mida Ta teeb.

1992. aastal oli mul võimalus koos oma sugulastega külastada Lõuna-Kalifornias Disneylandi. Minu suurim hirm oli, et meie rühm laguneb laiali. Ma olin eriti mures oma laste pärast, kes olid toona 10-, 6- ja 4-aastane. Ma selgitasin neile, et kui keegi neist meid kaotab, siis jäägu ta selle koha peale paigale seisma ja ooda-ku, kuni me teda otsime. Kui umbes tunni aja jooksul ei ole keegi nendeni jõudnud, oli tagavaraplaan minna pargi sissepääsu juurde ja oodata seal.

Kõik läks kenasti kuni õhtul kella poole kümneni. Pärast elekt-riparaadi tekkinud segaduses kaotasime silmist pargi keskel lossi lähedal oma 10-aastase tütre. Ütlesin kohe teistele, et nad jääksid sinna seisma seniks, kui ma lähen läbi rahvahulga sinna, kus me paraadi ajal olime seisnud. Ma käisin edasi-tagasi ja hüüdsin tema nime, aga vastust ei olnud. Ma sattusin peaaegu kohe paanikasse. Kus ta võiks olla? Kuidas ma ta siit rahvamassist üles leian? Kui oli selge, et teda siin enam ei ole, läksime Tiki Lindude juurde, mis oli järgmine atraktsioon meie teel. Ma palusin teistel oodata, kuni kontrollin sissepääsuala. Agoonias palvetasin terve tee, mõtted keerlesid peas ringi. Mis siis, kui teda ei ole ka siin? Mis siis saab? Kellega ma räägin? Kuidas ma ta üles leian? Ma läksin peatänavat mööda alla ja olin kabuhirmus.

Sissepääsu juurde jõudes ma ei näinud teda. Ent ma nägin selle lähedal varjatud ala ja otsustasin vaadata, kas ta ehk peidab end seal. Hakkasin selle suunas minema, kui nõrk hääl hüüatas: „Issi?” Ma pöörasin kiiresti pead ja nägin teda pingil istumas. Ma kallista-sin teda kirjeldamatu rõõmuga. Minu suust ei tulnud ühtegi noo-mitussõna.

Ta oli unustanud paigalseismise osa ja läks kohe plaani B juur-de, põhjustades sellega oma perele palju peavalu. Aga me rõõmus-tasime, et temaga oli lõpuks kõik korras. Jumal andis meile Ilmu-tusraamatu, et meid sellisest ärevusest säästa. Nende juhtnööride meelespidamine hoiab meid tuleviku saabudes eksimast.

Issand, ma tänan Sind, et Sa annad meile kindlaid tõendeid, et Sina tead tulevikku ja juhatad meid turvaliselt koju. Anna meile kõrvad, mis kuulevad, ja süda, mis mõistab.