Vana Testamendi usk

Avaldatud 5.4.2021, rubriik Päeva sõna

Siis ta läks sisse mitte sikkude ja vasikate verega, vaid iseenda verega, minnes ühe korra kõige pühamasse paika, saavutas ta meile igavese lunastuse. Sest kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mida piserdatakse rüvetunute peale, pühitseb liha puhtuseks, kui palju enam siis Kristuse veri. Kristus, kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat. Kiri heebrealastele 9:12−14

„Vana Testamendi usklikud päästeti seaduse täitmise ja loomohvrite toomise kaudu, aga sina ja mina oleme Kristuse vere all,“ ütles mees mulle. Me istusime köögilaua ääres ja uurisime koos Piiblit.

„Olen sinuga sada protsenti nõus,“ vastasin ma, „et sina ja mina oleme päästetud Kristuse verega. Aga sama kehtib ka Vana Testamendi usklike kohta.“ Avasin Piibli Kirja heebrealastele 10. peatüki. „Kuula seda,“ selgitasin ma. „Sest on võimatu, et härgade ja sikkude veri võtaks patud ära.“ (Kiri heebrealastele 10:4)

Ta ei olnud varem seda salmi tähele pannud ja ta jäi vaikseks. Tema kaitseks võib öelda, et tema arusaamine Vanast Testamendist on väga tavaline. Tundub, et miljonid usuvad, et loomohvrid olid tegelik moodus pattudega teelemiseks. Heebrealastele kirjutatud kirja autor teeb siiski täiesti selgeks, et loomohvrid iseenesest ei suutnud kadunud patuseid päästa. Veri, mida piserdati kogudusetelgi õues, oli sümboolne; see oli käegakatsutav tähendamissõna, mis võimaldas patustel vaadata usus ettepoole Kristuse ristile.

See oli usk, mis päästis Vana Testamendi patused, mitte teod. 1. Moosese 15:6 (ja Kiri roomlastele 4:3) teeb täiesti selgeks, et See oli Aabrahami usk, mis „arvestati talle õiguseks“. Heebrealastele kirjutatud kirja autor kõneleb lugejatele, kes tundsid hästi templi kombeid ja rituaale ning ta rõhutab, kui väärtuslik oli olnud ohvri kujutamine mõistmaks seda, mida teeb Jeesus praegu taevases pühamus. Tänane kirjakoht räägib, et kui sümboolsed rituaalid, mis osutasid usus ettepoole Jeesusele, olid andestuse tagamisel nii efektiivsed, kui kindel on lunastusplaan nüüd, mil võid näha tõelist Ülempreestrid esitamas oma verd sinu eest taevases pühamus.

Vana Testamendi usklikel oli pühamusse viidavat loomade verd vaadates kindlustunne teadmises, et kui nad kahetsevad, kuulutatakse nad andekssaanuks ja süütuks ning neil lubatakse jääda Jumala lähedusse. Sinul ja minul ei tarvitse vähem kindel olla; Piibel meenutab meile, et taevane pühamu ja Ülempreester ei ole pelgalt vari, vaid hoopis suurem reaalsus.

Jaga Facebookis