Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 5.5.2012, rubriik Päeva sõna

„Kui ta avas kolmanda pitseri, kuulsin ma kolmandat olevust hüüdvat: „Tule!” Ja ma nägin, ennäe: must hobune, ja selle seljas istujal olid käes kaalud, ning ma kuulsin otsekui häält nelja olevuse keskelt hüüdvat: „Mõõt nisu ühe teenari eest ja kolm mõõtu otri ühe teenari eest! Ja õlile ja veinile ära tee kahju!”” (Ilm 6:5, 6)

Teenar oli sel ajal umbes ühe päeva palk, nii et siin tekstis mai-nitud hinnad näitavad tõelist näljahäda. Inimene pidi töötama terve päeva, et saada söögiks piisavalt nisu. Kui tal oli perekond, pidi ta ostma odavamat otra. Võttes arvesse tolle aja suuri peresid, võib järeldada, et lapsed tõenäoliselt surid või jäid alatoitluse tõttu kängu.

Miks on siin mainitud õli ja veini säästmist, kui need on eluks vähem vajalikud kui nisu? Esimese sajandi Väike-Aasias oleks see lõik olnud seotud kuuma teemaga. Veinimüük oli sel ajal tulusam kui nisu müük. Aasia maaomanikud hakkasid nisu asemel kasva-tama viinamarju.

Maaomanikud, kellel oli Aasia provintsides (mille alla kuulusid ka seitse kogudust) palju maad, pühendusid kasumlikku eksporti silmas pidades oliiviõli ja veini tootmisele. Aasia linnad pidid nisu Egiptusest ja Musta mere piirkonnast sisse tooma. Kui maaomani-kud ja kaupmehed oma valikutest kasu lõikasid, pidid Aasia ela-nikud maksma kõrget hinda põhitoiduse eest.

Probleem oli nii tõsine, et keiser Domitian püüdis sellesse sek-kuda ja sundida maaomanikke veinitootmist Aasia provintsides piirama. Tema püüdlused olid äärmiselt ebapopulaarsed ja edutud. Kui ta oleks oma piirangud kehtestanud, oleks see olnud suur löök rikkale Filadelfiale, eriti neile, kes said kogu oma jõukuse veinitootmisest. Nagu tihti juhtub, avaldab jõukate ahnus tõsist mõju vaestele.

Me võime veini ja õli säästmise lugeda Jumala armu märgiks kohtuajal. Antiikse Vahemere sõjategevus hõlmas vilja hävitamist põldudelt, aga viinamarjaistandusi ja oliivipuid ei tohtinud kah-justada (need peavad kasvama 15 aastat, enne kui saavutavad toot-likkuse). Nisu ja odra kaotus tähendas aastapikkust vaeva, aga vii-namarjaistanduste ja oliivipuude hävitamine oleks kaasa toonud väga suure hävingu.

Jumala kohtumõistmine meie elus võib olla tõsine, aga selle eesmärk on meid lunastada, mitte hävitada. Jumala eesmärk ei ole kannatusi pikendada, vaid kasutada raskusi meie tähelepanu saavutamiseks ja et tuua meid kohta, mis oleks meie jaoks parem. Kui kõik oleksid Jumala kutsele altimad, kaoks maailmast ebaõiglus.

Issand, ma tahan täna oma elus kuulata Sinu kutset. Luba, et ma ei vajaks kõikehõlmavaid raskusi, et kasvatada tahtlikkust Sind kuulata.