„Hingamispäev ei käi kristlaste kohta,“ ütles Steve mulle, lehitses Piiblit ja jõudis viimaks Kirjani roomlastele, „sest meile on konkreetselt öeldud, et me ei ole enam seaduse, vaid armu all.“ Kui esitasin talle mõne küsimuse, sai selgeks, et Steve ei mõelnud sugugi, et kogu moraaliseadus ei kehti enam; ta uskus ikka veel, et tapmine, varastamine, abielurikkumine ja Jumala nime asjata suhuvõtmine on valed.
„Huvitav,“ ütlesin ma talle, „et siin ei ole öeldud lihtsalt, et hingamispäev ei kehti enam. Siin mainitakse kogu seadust.“
Mida teha väitega, et me ei ela enam seaduse all? See on tegelikult üsna lihtne. Mõni aeg tagasi kiirustasime naisega mägedest alla Utah’sse ning mu kannatamatus ees sõitva aeglase juhiga tõi mulle häda kaela. Lisasin kiirust, e võimaluse avanedes temast mööda sõita. Kuid ma ei arvestanud sellega, et tee ääres oli politseipatrull, kes mu rajalt maha võttis.
„Minu jaoks ei ole probleem, et te teisest mööda sõitsite,“ ütles ta. „Probleem on selles, et te sõitsite 70-ga alas, kus on lubatud maksimaalne kiirus 45 miili tunnis.“
Ta võttis mu dokumendid ja läks oma autosse ning ma teadsin, et olin jamas. Polnud eriti kahtlust, et saan seaduse rikkumise eest karmi karistuse. Aga kui politseinik tagasi tuli, olin meeldivalt üllatunud. „Tundub, et teil ei ole eelnevaid rikkumisi ega karistusi, nii et lasen teid hoiatusega minna,“ ütles ta. Asjatu on öelda, et tundsin kergendust. Mind oli ähvardanud seaduse karistus, olin olnud sunnitud seadusrikkumise tagajärgedega silmitsi seisma, kuid olin just saanud armu andestuse näol, mida ma ei olnud ära teeninud. Kuid ma ei saanud jäävat vabastust seaduse täitmisest.
Just seda kirjeldabki Paulus Kirjas roomlastele 6:14, kui tema järgmised sõnad teevad selle üliselgeks: „Kuidas siis nüüd? Kas hakkame tegema pattu, kuna me ei ole Seaduse, vaid armu all? Kindlasti mitte!“ (salm 15) Kristlased on tohutult tänulikud, et Kristus on taganud meile andestuse; armastus ja austus Jeesuse vastu sunnivad meid tahtma elada Tema moraalsetes piirides.
In English