Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 7.10.2012, rubriik Päeva sõna

„Seitsmes valas oma kausi välja õhku, ning vali hääl kostis templi seest troonilt: „See on sündinud!” Ja sündis välke ja hääli ja kõuemürinaid ning suur maavärin, millist ei ole olnud sellest ajast, kui inimesed on elanud maa peal. See oli määratu suur maavärin. Ja suur linn jagunes kolmeks osaks ning paganate linnad varisesid kokku. Ja suurt Paabelit tuletati meelde Jumala ees, et Jumal annaks temale oma raevuviina karika.” (Ilm 16:17–19)

Tänapäeva inimestele ei istu eriti raevutseva Jumala kontsept-sioon. Aga me peame meeles pidama, et Johannes kirjutas Ilmu-tusraamatu peamiselt inimestele, kes raamatu kuulmise ajal olid kannatamas. Kergel ajal võib selline keelekasutus olla kohatu, kuid meeleheitlikus olukorras olevale tagakiusatud ja jalge alla tallatud inimesele on mõte võimsast kättemaksjast peaaegu magus.

Aga veelgi enam, Jumal kasutab sellist keelt teatud olukordades motivaatorina. Ta teab, et sageli me soovime teha õiget asja, aga me vajame mingit tõuget, et sellega toime tulla. Mõte negatiivsest tagajärjest võib üsna tõhusalt muuta meie käitumist.

Keskkooli direktor oli ühel päeval silmitsi motivatsiooniprob-leemiga. Näis, et üsna paljudele tüdrukutele tundus vahvana mõte värvida huuled punaseks ja teha siis tüdrukute tualettruumis peeg-lid huulejälgi täis. Vaatepilt nii paljudest huulejälgedest oli nende arvates väga naljakas. See aga tähendas palju lisatööd koristajale, kuna õlipõhist huulepulka oli väga raske eemaldada.

Seega kehtestas direktor reegli: tüdrukud ei tohi tualetis peeglit musitada. Kas see lõpetas tüdrukute tembud? Muidugi mitte! Nüüd ei olnud nende tegevus mitte ainult lõbus, sellega kaasnes reegli rikkumise põnevus. Nii et huulejälgi WC peeglil oli rohkem, mitte vähem. Seejärel määras direktor sellise käitumise eest trahvi, mis muutis selle veelgi ligitõmbavamaks. Nüüd ei tundnud tüdrukud mitte ainult reegli rikkumise põnevust, vaid ka väljakutset vältida karistust. Nii et ka see ei toiminud.

Lõpuks tuli koolijuhile mõte. Ta kutsus ühel päeval tüdrukute WC-sse 10 kõige jutukamat tüdrukut, et neile näidata, kui raske on kõiki neid huulejälgi eemaldada. Tüdrukud seisid seal, kui direktor kutsus koristaja, et ta peeglid nende eest puhtaks peseks. Koristaja kastis lapi WC-potti ja hakkas peeglit nühkima. Pole vaja öeldagi, et kahe-kolme päeva jooksul oli peeglite musitamine selles koolis lõppenud.

Issand, ma vajan täna veidi lisamotivatsiooni. Aita mul mõista oma tegude tagajärgi. Luba, et minu valikud viiksid mind helgema tuleviku poole.