Rõõmusõnum Patmoselt

Looduskatastroofi korral küsivad inimesed alati, miks. Tavali-selt ei ole lihtsat vastust. Ent looduskatastroofide peamine põhjus-taja on teod, mida arvasime tegevat enda kasuks. Miski, mida me tegime parimate kavatsustega, võib siiski anda negatiivseid tagajär-gi.

„Ma püüan muuta kogu maailma juutide jaoks turvalisemaks,” kirjutas Harry Truman, kui ta mõtles otsuse üle, kas tunnustada juudiriiki Palestiinas. Teda mõjutas sügavalt holokaust ja Ameeri-ka president tundis kaasa juutide pürgimusele oma kodumaa järe-le. 1947. aasta novembris tegi ta tagatrepipoliitikat Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni resolutsiooni tarvis, mis eraldas Palestii-na juudi- ja Araabia riigiks. Suurbritannia teatas, et ta annab või-mu Palestiina üle ÜROle 1948. aasta 14. maiks.

Riigisekretär George Marshall ei olnud selle tunnustamise poolt. Ta hoiatas Trumani, et araabia riigid ühinevad juutide hävi-tamiseks. Brittide tagasitõmbumise õhtul ütles ta Ameerika juhile, et kaalul on „presidendi kabinet”. Aga Truman oli otsustanud. 14. mail kell 4 pärastlõunal luges David Ben-Gurion Tel Avivi muu-seumis väikese kuulajaskonna ees ette 979-sõnalise iseseisvusdekla-ratsiooni. Keskööl lõppes Briti võim Palestiina üle. Üksteist minu-tit hiljem teatas USA oma poolehoiust Iisraelile.

„Jumal pani sind sinu ema üsasse,” kirjutas Iisraeli rabi hiljem Trumanile, „nii et sa saaksid olla Iisraeli taassünni alusepanija.” Juudi rahva lootused täitusid Trumani otsuses, aga täitusid ka Marshalli hirmud. Uue rahva vastased Araabia rahvad kuulutasid koheselt sõja, tuues Iisraeli rahva peale verise võitluse, mis kestab tänase päevani.

Lõpuaja nuhtlused on kohutavad. Täiuslikus maailmas ei valiks Jumal iial hävitamise ja lammutamise teed, nagu siin on kirjelda-tud. Aga see ei ole täiuslik maailm. Tema rahvas on hävimisohus ja Tema sekkub, et nad lõpuaja Baabülonist päästa.

Nagu president Truman, seisis ka Jumal kord saatusliku otsuse ees. Ta oleks võinud luua selliselt programmeeritud inimesed, kes oleksid kuuletunud ainult Temale, või luua nad täiesti vabaks. Aga vabadel olevustel on võimalus Teda hüljata ja viia kogu loodu õn-netusse. See oli Jumala otsus, mille mõlemal poolel olid oma plus-sid ja miinused. Issand valis vabaduse ja ülejäänu on juba ajalugu. Ühel päeval näeb kogu universum selgelt Tema otsuse tarkust. Praegu aga elame vältimatutes tagajärgedes.

Issand, tänan Sind vabaduse eest elada ja armastada ja valida oma tee. Aita mul vabalt valida parim tee – tee, mille Sina oled minu jaoks kujundanud.