Siin on midagi, mis võib sind üllatada. Mind küll üllatas. 1840. aastal, neli aastat enne suurt pettumust, arendas Josiah Litch juba mõtet taastulekueelsest kohtust. Ta ütles: „Ükski inimeste kohus ei kujutaks ette vangile kohtuotsuse kuulutamist ilma tema üle kohut pidamata, veel vähem siis Jumal.“
Ta hakkas oma ideid trükis avaldama 1841. aastal ning tänu edule Ilmutusraamatu 9. peatüki tõlgendamisel Osmanite impeeriumi languse ennustuseks inimesed kuulasid teda. Kuid see ei haaranud kujutlusvõimet nii palju kui mõte teisest tulekust endast.
Võib-olla osalt sellepärast, et tal oli olnud edu täpse kuupäeva määramisega selleks sündmuseks, nõudis aina enam inimesi Kristuse teise tuleku jaoks täpset kuupäeva. Miller ütles oma poolehoidjate surve all ainult, et „millalgi vahemikus 21. märtsist 1843 kuni 21. märtsini 1844“.
Kui 21. märts 1844 möödus, uuris Miller üht teist juudi kalendrit ja määras kuupäevaks 18. aprilli. Kui ka see kuupäev möödus, tunnistas ta avalikult oma eksimust ja väljendas pettumust, kuid uskus siiski, et aeg on ligidal, ukse ees.
1844. aasta augustis ühel laagrikoosolekul New Hampshire’ osariigis Exeteris esitas mees nimega Samuel Snow sõnumi, mis määras esimest korda kuupäevaks 22. oktoobri 1844, juutide lepituspäeva kuupäeva. See kuupäev köitis inimeste huvi rohkem kui ükski varasem kuupäev. Kõikjal jätsid inimesed saagi koristamata ega teinud plaane. Nad palusid teistelt andeks ja püüdsid elada nii armastavalt, nagu oleksid nad juba taevas.
Kuid Josiah Litch oli selle kuupäeva omaksvõtmisel väga kahtlev. Ta ei olnud veel ise Piibli uurimisega valmis saanud.
Armastuse Issand, Sa tead oma eesmärke. Sul oli kindlasti hea meel, kui Sa nägid inimesi elamas Sinu armastuses, otsimas Sinu tõde, ootamas suurt päeva, kuigi Sa teadsid, et nad olid valesti aru saanud. Täna, kui me püüame mõista Sinu Sõna ja mõnikord millestki aru ei saa, palun ma, et me võiksime teha sama − elaksime armastuses ja püüaksime olla ainult Sinu sarnased!
In English