Rõõmusõnum Patmoselt

Selle salmi kohaselt on taevase elu üks märke pidev tänu aval-damine. Need, kes on harjunud sellega, et neil on olemas kõik vajaminev, ei saa sellest hästi aru. Me pigem kurdame, et meil ei ole piisavalt mugavusi, ega täna külluse eest. Me vajame suhtumise muutust. Erinevus tänu ja kurtmise vahel seisneb meie vaatenur-gas, mitte tegelikes faktides. Ma selgitan.

Ma muutun abikaasana pahuraks, kui mu abikaasa mul teki pealt ära tõmbab. Aga miks ma ei lase sellel õhul, mis siis minuni jõuab, endale meelde tuletada, et oleksin tänulik: ta on siin, mitte kuskil mujal ja kellegi teisega? Ja lapsevanamana muutun enam kui pahuraks, kui olen palunud lastel oma toad kord teha ja leian nad koristamise asemel televiisorit vaatamas. Miks mulle ei tule pähe, et oleksin tänulik: minu lapsed on kodus, mitte tänavatel?

Kui tuleb aeg makse maksta, kurdan kõige pärast, mille eest pean maksma. Kas ma ei peaks selle asemel olema tänulik, et mul on töö, et ma teenin piisavalt raha, mille pealt makse maksta? Kui mu laste sõbrad lahkudes pärast pidu segaduse maha jätavad, on väga kerge toriseda, ent kas poleks parem olla tänulik, et mu lastel on sõbrad ja et nad usaldavad mind ja mu naist piisavalt, et neid meie koju kutsuda?

Ühel päeval kaeblesin riiete pärast, mis olid mulle väikseks jää-nud – miks ei tulnud mulle pähegi tänada, et mul on süüa enam kui küll? Kas näed, erinevus nurisemise ja tänulikkuse vahel on peamiselt suhtumises!

Kui muru vajab pügamist, aknad pesemist ja katuserennid ko-hendamist, tuletab see mulle meelde, et ma peaksin olema tänulik kodu eest. Kui ma kuulen nurinaid valitsuse aadressil, võin olla tänulik, et meil on sõnavabadus. Kui ainus parkimiskoht on platsi kõige tagumises nurgas, võin olla tänulik, et ma saan kõndida ja et mul on auto. Või kui minu küttearve on liiga suur, võin olla tänu-lik, et mul on olnud soe.

Kui minu taga istuv naine laulab kirikus viisist mööda, olen tä-nulik, et ma kuulen. Kui mul on terve hunnik pesu pesta, kuiva-tada ja kokku panna, võin olla tänulik, et mul on piisavalt riideid. Kui mu lihased päeva lõpus valutavad, võin olla tänulik, et mul on võimalus kõvasti tööd teha. Ja kui hommikul heliseb äratuskell, võin olla tänulik, et ma olen veel elus.

Issand, õpeta mulle uutmoodi tänulikkuse ja kiitmise hoiakut. Ma soovin kasutada seda päeva, et harjutada kaasalaulmiseks taevastes koorides.