ÕIGUSE VIIRUK

Vaateleivad hoiti püsiva ohvrina alati Issanda ees. … Vaateleiba nimetati ka “ettepanemise leivaks”, kuna see oli pidevalt Issanda palge ees. See leib oli inimese tunnistus tōsiasjast, et ta on sōltuv Jumala poolt antavast, nii materiaalsest kui vaimulikust toidust, ning et ta saab seda ainult Kristuse vahendustöö kaudu. … Manna ja vaateleivad osutasid Kristusele – Elavale Leivale – kes on alati Jumala juures ja esindab meid.PP354

Suitsutusohver tōi preestri Jumalale lähemale kui ükski teine igapäevase teenistuse osa. Kuna pühamu seesmine vahetekk ei ulatunud katuseni, kumas lepituskaane kohal olev Jumala aulisus osaliselt ka pühamu esimesse osasse. Kui preester Issanda ees suitsutusrohtu ohverdas, vaatas ta laeka poole ning kui viirukisuits pilvena ülespoole tōusis, laskus jumalik aulisus lepituskaanele ja täitis kōige pühama paiga ning sageli pühamu mōlemad osad nii, et preestril tuli taganeda välisukseni. Nii nagu selles sümboolses teenistuses vaatas preester usus lepituskaane suunas, mida ta ei näinud, nii tuleb Jumala rahval nüüd suunata oma palved Kristuse, suure Ülempreestri poole, kes inimsilmale nähtamatuks jäävana palub nende eest taevases pühamus. Iisraeli palvetega koos ülespoole kerkiv viirukisuits kujutab Kristuse teeneid ja vahendustööd ning Tema täiuslikku ōigust, mis usu kaudu loetakse Tema rahva osaks ja mis ainsana saab teha patuste inimeste teenistuse Jumalale vastuvōetavaks. Pühamu pühima paiga vaheteki ees oli pideva igavese vahendustöö altar ning pühamu esimese osa ees pideva lepituse altar. Jumalale tuli läheneda vere ja viirukiga. Need kujutasid suurt Vahemeest, kelle kaudu patused vōivad läheneda Issandale ning kelle ainsal vahendusel vōib kahetsev ja uskuv inimlaps saada armu ja päästet.PP353