Rõõmusõnum Patmoselt

Vana-Kreeka mõnes piirkonnas tehti vahel nii, et kui võimud olid otsustanud kellegi kuriteo tõttu hukata, siis esmalt kustutati tema nimi kodanike nimekirjast. Tundub, et see oli vajalik samm, et riik saaks oma kodanikku hukka mõista.

See lõik annab selgelt mõista, et Jeesus ei uskunud populaarset ideed „kord päästetud, igavesti päästetud". Eluraamatusse jäämine on kestva võitmise (kreeka kesksõna on oleviku vormis) protsessi tulemus. Seega on eluraamatusse jäämine jätkuva suhte tulemus Jeesusega, mitte Jumala meelevaldne otsus. Meie teod ei ole meie pääsemise alus, kuid need on tunnistus sellest, et inimene on päästetud (Ilm 19:7, 8). Õiged teod on õigete rõivad.

Tõotus, mille Jumal annab neile, kes jätkuvalt võite saavutavad – Ta ei kustuta nende nime eluraamatust –, on hoiatus kõigile kristlastele, kes arvavad, et pelk kirikuskäimine tagab nende pää-semise. Kui 1940. aastate kuulus Los Angelese gangster Mickey Cohen avalikult kristlaseks sai, olid kristlased kõikjal elevil. Nad pidasid seda Jumala päästva armu imeliseks näiteks. Aga kui aeg möödus, hakati imeks panema, miks ta oma gangsterielust lahti ei öelnud.

Mõnda aega hiljem, kui tema kristlastest sõbrad selle kohta uurisid, vastas ta: „Te ei öelnud mulle, et ma pean oma karjäärist loobuma. Te ei öelnud mulle kordagi, et ma pean loobuma oma sõpradest. On ju olemas kristlastest filmitähed, kristlastest sportla-sed ja kristlastest ärimehed. Mis on siis valesti kristlasest gangsteri puhul? Kui ma pean kõigest sellest loobuma, kui see on kristlus, siis jätke mind sellest välja.” Ajapikku läks Cohen oma kristlastest sõpradest ikka kaugemale ja lõpuks suri ta üksinduses ja unustu-ses.

Kristlased peavad mõistma, et kui nad võtavad Jeesuse nime, saavad neist kohe Jeesuse tunnistajad. Aga kui me läheme lihtsalt vooluga kaasa ega luba Temal end muuta, anname teistele vaban-duse mitte lasta Jeesusel muuta ka nende elu. Me ei pruugi olla gangsterid, aga kui me võtame vastu kristliku usu kui õhukese võõba, mis katab meie isekust, siis anname tunnistust, et see usk ei muuda maailma. See usk võib teistele näida elusana, kuid see su-reb varsti oma loomulikku surma või on juba surnud.

Usuvõit saab osaks neile, kes on võitmises püsivad.

Issand, ma palun, et ma ei rahulduks iial pelgalt usuvõõbaga. Valitse minu südames ja muuda mind Sinu tõeliseks tunnistajaks.