Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 12.3.2012, rubriik Päeva sõna

„Ja Filadelfia koguduse inglile kirjuta...” (Ilm 3:7)

Nagu enamik ameeriklasi teab, tähendab Philadelphia venna-likku armastust. Pennsylvania linna Philadelphiat nimetatakse seepärast ka vennaliku armastuse linnaks. Ma ei tea päris täpselt, kuidas antiikne linn Filadelfia oma nime sai, kuid türklased, kes seal praegu elavad, esindavad ikka veel selle nime omadusi.

Ma olen antiikses Filadelfias käinud kaks korda. See asub moodsas Alashehiri linnas. Ma ei ole kunagi käinud üheski teises kohas, mis külalisi nii soojalt vastu võtaks. Esimesel külastuskorral ei tundnud ma end hästi. Ma jalutasin tänaval, vaadeldes ümbrust, kuid ma ei tahtnud kellegagi rääkida ega inimestega suhelda.

Äkki ruttas juurviljaleti tagant minu juurde üks mees. Ta ei osanud inglise keelt, kuid ta osutas mu fotoaparaadile ja siis ise-endale leti taga. Ta soovis, et ma teeksin temast pilti. Ma olin selli-se Lähis-Ida käitumisega harjunud – või vähemalt ma arvasin nii. „Sina võtad pildi, mina võtan paar dollarit.” Ma olin pahas tujus ja mind ei huvitanud pilt sellest letist. Aga mingil põhjusel läksin ma sellega siiski kaasa ja ootasin, millal pügada saan.

Kui ma olin pildi ära teinud, juhtus midagi hämmastavat. Ta palus mul oodata, võttis välja paberkoti ja täitis selle juurviljadega oma letilt, andis selle koti mulle ja ütles: „Tere tulemast!” Ta saatis mind teele naeratuse ja käeviipega. Ma muutusin väga alandlikuks ja häbenesin oma suhtumist. Siis jõudis mulle kohale, et see oli suurepärane näide vennalikust armastusest, mis selle paiga vana nime taga peidus on.

Mõne aja pärast leidis mu pere ja kolm üliõpilast koha, kus süüa. See oli väike restoran, mis asus paarisaja meetri kaugusel turuplatsist. Nende spetsialiteediks oli türgi juustuleib ja salat. Kuna me oleme taimetoitlased, tundus see reisija jaoks ideaalne söömaaeg. Me vaatasime ja imestasime, kuidas pagar pani pikad leivaribad välja, täitis väikese lohu kohaliku juustuga ja pani siis leiva tellistest ahju, kus oli lahtine tuli. Toit oli maitsev ja maksis meile vaid 5 dollarit! Ma olin sellest kogemusest nii liigutatud, et ma jätsin tänutundest jootrahaks 25% arvest. Kuna meie lapsed olid aeglased, lahkusime varem, et enne üliõpilasi bussi jõuda.

Tudengid saabusid 15 minuti pärast terve juustuleivaga. See mees oli minu jootrahast nii liigutatud, et ta ei lasknud neil minna enne, kui oli meile kingituseks valmistanud teise roa! See liigutas mind sügavalt. Vennalik armastus on imeline ja see toob nii andja kui saaja südamesse suurt rõõmu. Ma ei unusta oma türgi sõpru kunagi!

Issand, ma tahan näidata täna Sinu armastust, andes ennast teistele. Voolaku Sinu armastus minu kaudu teisteni.
Jaga Facebookis