JUMALA PLAAN LUNASTADA INIMKOND

Nii nagu Piibel räägib meile kahest seadusest - üks muutumatu ja igavene, teine esialgne ja ajutine - nii on olemas ka kaks lepingut. Armuleping sõlmiti inimese ja Jumala vahel Eedenis, kui pärast pattulangemist anti jumalik tõotus, et naise seeme purustab mao pea. Kõigile inimestele pakkus see leping andestust ja sellega kaasnevat Jumala armu, kui nad uskusid, et kunagi sünnib neile Päästja. Tingimusel, et ollakse Jumala seadusele ustavad, pakuti igavest elu. Nii oli patriarhidel päästelootus.

Sedasama lepingut uuendati Aabrahamile antud tõotuses: “…ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad.” See tõotus viitas Kristusele. Nii mõistis seda Aabraham ning ta usaldas Kristust, kelle läbi pidi tulema pattude andestus. Just selle usu läbi loeti teda õigete hulka. Leping Aabrahamiga säilitas siiski ka Jumala seaduse autoriteedi. Issand ilmus Aabrahamile ja ütles: “Mina olen Kõigeväeline Jumal, käi minu palge ees ja ole vaga!” Jumal ütles oma ustava teenri kohta: “Aabraham kuulas mu sõna ja pidas, mis ma käskisin pidada - mu käske, seadlusi ja õpetusi.” 1Mo 17,1; 26,5 /…/

Leping Aabrahamiga sai kinnitatud Kristuse vere läbi ning seda kutsutaksegi teiseks või uueks lepinguks. Seda seetõttu, et veri, millega see pitseeriti, valati pärast esimese lepingu verevalamist. PP 370-1

Armuleping pole uus tõde, sest see on Jumala plaanides olnud kogu igaviku. Seetõttu kutsutakse seda ka igaveseks lepinguks. ST 24.08.1891

Kui astume Jumalaga Aabrahami lepingusse, on meie jaoks lootus armulepingule usu läbi Jeesusesse Kristusesse. Evangeelium, mida kuulutati Aabrahamile ja mille kaudu ta sai lootuse, oli sama evangeelium, mida tänapäeval meie kuuleme. /…/ Aabraham vaatas usaldavalt Jeesusele, kes on meiegi usu algus ja ots. 6BC 1077