ENESEÕIGUSEST EI PIISA

Inimeste suurim eksitus Kristuse päevil seisnes arvamuses, et ka ainult tõega nõustumine annab õiguse. Kõik kogemused on näidanud, et tõe teoreetiline tundmine ei saa päästa inimhinge. See ei kanna õiguse vilja. … Variserid nimetasid end Aabrahami lasteks ja kiitlesid sellega, et nende valduses oli Jumala Sõna. Kuid see ei kaitsnud neid isekuse, alatuse, kasuahnuse ja silmakirjalikkuse eest. …

Sama oht varitseb inimesi ka nüüd. Paljud peavad end kristlasteks lihtsalt sellepärast, et nad on nõus teatud usuliste õpetustega. Kuid nad ei rakenda tõde ellu. Nad ei ole tõde uskunud ja armastanud, sellepärast pole nad saanud jõudu ja armu, mida tõde pakub. Inimesed võivad tunnistada, et nad usuvad tõde, kuid kui see ei muuda neid lahkeiks, kannatlikeks ja sügavalt vaimulikeks inimesteks, saab tunnistusest needus kõigepealt inimesele endale ja seejärel tema mõju kaudu kogu maailmale.

See õigus, mida Kristus õpetas, on südame ja elu kooskõla Jumala tahtega. Patused inimesed võivad saada õigeks ainult siis, kui nad usuvad Jumalasse ja on elavas ühenduses Temaga. Siis ülendab tõeline jumalakartus mõtted ja õilistab elu. Siis on sisu ja vorm kooskõlas. Siis pole jumalateenistus mõttetuks rituaaliks.DA 309,310

Päästmine on Jumala and usklikele, mille eest tasu ei nõuta ning mis antakse neile vaid tänu Kristusele. Murest murtud hing leiab rahu läbi usu Kristusesse ning see rahu, mille ta saab, on võrdeline tema usu ja usaldusega. Tal pole võimalik osutada oma heategudele kui lunastushinnale tema hinge eest.5BC1122