Rõõmusõnum Patmoselt

Elu kolm suur filosoofilist küsimust on: miks ma siin olen, kust ma tulin ja kuhu ma lähen? Kõik need kolm on Ilmutusraamatu 4. ja 5. peatükis olemas ja sellisel kujul mitte kuskil mujal kui tänases salmis.

Miks me siin oleme? Et osaleda jätkuvas, armurikkas ja ülista-vas vastuses Jumalale, kes on meid loonud.

Kust me tuleme? Kõigi meie algus on Jumala südames, kes an-dis loomistööga oma mõtetele kuju.

Kuhu me läheme? Elama igavesti koos Temaga universumis, mis on täidetud armastuse ja rahuga.

Ilma Jumala ilmutuseta oleksime kõik kiusatud uskuma, et me pärineme ainuraksest olevusest ürgses mudas. Kuidas isa, nõnda poeg – see on hirmuäratav kontseptsioon, kui see panna kokku sellise minevikuga. Evolutsiooniteadlase vastus küsimustele, kust ma tulin ja miks ma siin olen, on midagi sellist: mida iganes. Ma tean pigem seda, et ma pärinen armastava Jumala mõttest ja et Jumal soovib, et minu elul oleks mõte ja eesmärk.

Ilma Jumala ilmutuseta oleks tulevik tõesti tume. Teadus hoia-tab meid – mingi aja pärast on Maa ja komeedi või asteroidi kok-kupõrge enam kui tõenäoline. 1908. aastal jättis vaid 50meetrine meteoriit Siberis maha sajad ruutkilomeetrid tühermaad. Kui see meteoriit oleks olnud sama suur kui see asteroid, mis oli hiljuti Maale lähemal kui Kuule, oleks see hävitanud suurema osa Euraa-sia maismaast. Meid ähvardavad ka teised ohud: viirusemutatsioo-nid ja massihävitusrelvad. Ja isegi kui me need ohud üle elame, plahvatab päike ühel päeval ja see sulatab meie planeedi ja kõik sellel algelementideks.

Paljud võtavad kristlikku maailmavaadet endastmõistetavana. Nad ei ole teadlikud, et see pakub meile väga olulisel määral sta-biilsust ja elu mõtet. Ilma selle maailmavaateta kipub meie söömi-ne ja joomine, ärkamine ja magamine olema tühi rutiin, need on täiesti mõttetud.

Issand, aita mul mitte võtta Sind endastmõistetavana. Ava minu sil-mad mu eksistentsi lõppeesmärgile. Luba, et ma võiksin täna puudutada kellegi elu.