Üks probleemidest, mis aitasid sütitada Ameerika revolutsiooni, oli esindamise küsimus. Briti parlament, mida eraldas kolmeteistkümnest asumaast tohutu suur ookean, andis välja seadusi, mis mõjutasid elu asumaades. Enamik otsustajatest ei teadnud muidugi, missugune on elu Ameerikas, ja enamik ei hoolinudki, vaid pidas asumaid pelgalt impeeriumi varustajaks ja tarnekanaliks.
18. sajandi keskel muutusid asumaade elanikud sügavalt rahulolematuks koormavate maksude pärast, mis oli neile määratud, ning nad väitsid, et „ilma esinduseta pole makse“.
See oli arusaadav kaebus. Tänapäeval peavad inimesed sageli elama otsustega, mille on teinud valitsuse bürokraadid – inimesed, kel pole eriti aimugi, kuidas mõjutavad nende poliitiliste otsuste ettekavatsemata tagajärjed päris inimeste igapäevaelu. „Me ei saa nende otsuseid usaldada,“ toriseb mõni, „neil on valitsuse pension ja korralik ravikindlustus, neil pole aimugi, missugune on minu elu.“
Mõned on nurisenud, et Jumal ei saa mõista, mida nad läbi elavad. „Jumal ei pea siin kohas elama. Kuidas Ta saab minusuguse üle kohut mõista ?“ Lihakssaamine keeras sellised kaebused pea peale, sest Jeesus tõepoolest elas siin, ning Piibel näitab ka, et meil on taeva õuedes inimesindus. Jeesus ei seisa Jumala trooni ees, et lihtsalt esindada Jumaluse huvisid. Ta on seal, „esindamas meid Jumala palge ees“. Mitte ainult meie eest, vaid kui üks meist. Ta on „viimne Aadam“ (1. Kiri korintlastele 15:45), inimkonna uus Pea.
Sa võid rühkida suhtes Jumalaga edasi kindlustundes, teades, et üks meist seisab taevases pühamus. Sind esindab hästi Keegi, kes teab. Kord oli see Aadama positsioon, aga kui lõpetasime Jumala auks elamise, asendas Jumala ta Temaga, kes elab täiuslikult nii Jumala auks kui ka sinu kasuks. Sa võid tänasele päeval vastu astuda teadmisega, et inimkonna Uudsevili on juba ausse jõudnud ja et Tema tagab sulle sama tee.
In English