Rõõmusõnum Patmoselt

See salm on üks suur pusle. Esiteks on seitse pead seitse mäge, siis on nad seitse kuningat. Siis tuleb lõpuks kaheksas pea, aga see on samas üks seitsmest peast, mäest ja kuningast! Ja mitte ainult; kõik need sümbolid kattuvad vetega, mille ääres naine istus (Ilm 17:1)!

Aga me leiame kõigest sellest praktilise põhimõtte. Varasemad kuningad on nagu metsalise sugupuu või põlvnemise lugu. Ta te-gutseb täpselt nagu nemad. See järgib mustrit, mille võime ära tunda ka isiklikul tasandil. Isade patud kanduvad lastele. Me kõik kipume kordama mineviku vigu – oma pere ajalugu.

Ükskord oli mul võimalus istuda rannas suurepärase psühho-loogiga. Küsisin temalt, mis tal oleks öelda sellist, mis muudaks minu elu paremaks. Ta võttis üles elu seaduste teema, selgitades, et igaüks meist kipub vanuses 9–13 endasse imama oma kodu „elu seadusi”. Need seadused on meie elus niisama muutumatud kui kümme käsku, hoolimata sellest, kui veidrad need võivad näida teistele. Inimese ellu toob positiivse muutuse see, kui me määrat-leme need elu seadused ja kujundame need Jumala Sõna alusel ümber.

Pärast lühikest vestlust määratlesime kolm elu seadust, mis on minu elu mõjutanud väga palju. Need olid (1) vajadus olla alati ajaliselt täpne, (2) igas olukorras vajadus õigluse järele ja (3) kirglik sallimatus dogmatismi suhtes.

Kõik need on ju head asjad, kas pole? On ju viisakas olla täpne ja mitte lasta teistel oodata. Probleem on selles, et see võib kuju-neda üsna ebameeldivaks nende jaoks, kes jäävad minu teele ette, kui ma püüan õigeks ajaks kohale jõuda! Sageli on nad need, keda ma enim armastan ja nad ei ole kuidagi ära teeninud seda, et kel-legi teise kinnisidee neid jalge alla trambib.

Õiglus ja kaotaja eest seismine on samuti hea omadus. Prob-leem tekib siis, kui ma tajun, et keegi teine ei ole õiglane minu suhtes. Ma püüan olla teiste suhtes õiglane, aga ma lähen endast välja, kui ma ei saa ise samasuguse õiglase kohtlemise osaliseks. See on minu majas põhjustanud palju probleeme!

Kui me otsustavalt midagi Jumala abiga ette ei võta selles suh-tes, oleme minevikus meisse naelutatud reeglite vangid. Seega langetasin otsuse. Ma pean viisakuseks õigel ajal kohale jõuda, aga see ei pea tulema viisakuse arvelt minu pere ja oluliste inimeste suhtes. Ja ma valin olla oma suhetes teistega võimalikult õiglane, lastes minna valul, kui teised on minu suhtes ebaõiglased. Ma olen õnnelik, teatades, et ma teen edusamme.

Issand, ava mu silmad tõele minu enda suhtes, ükskõik mis see ka ei maksaks..