Rõõmusõnum Patmoselt

Paljud kommentaatorid on tähele pannud väikest erinevust Il-mutusraamatu kahe klaasmere vahel. Ilm 4 on klaasmeri selge nagu kristall, aga Ilm 15 on see segatud tulega. Viide tulele (sama sõna mis teise pitseri leegitseva hobuse juures) võib anda mõista Punase mere punast värvust pärast vaarao armee hävimist. 2Ms 14:30, 31 ütleb: „Nõnda päästis Issand sel päeval Iisraeli egiptlaste käest ja Iisrael nägi egiptlasi surnuina mere rannal. Ja Iisrael nägi seda suurt kätt, mida Issand näitas egiptlastele, ja rahvas kartis Issandat ning nad uskusid Issandat ja Moosest, tema sulast.”

Nägemine on õnnistus. See lubab meil kogeda perspektiivi, mida kuulmine ja puudutamine üksi ei võimalda. Üks viiest mee-lest - nägemine - sisaldab endas midagi, mida fotograafias nimeta-takse kaugussügavusteravuseks. See paneb objekti, millele kesken-dutakse, laiemasse konteksti ja aitab meil nii selgelt eristada, mida me tegelikult näeme.

Iisraellased elasid 430 aastat võõras kultuuris, neid rõhuti ja alavääristati nende usku Jumalasse. Egiptus oli maailmariik ja iis-raellased võitlesid kiusatusega mõelda, et nende Jumal on sama nõrk nagu nemad ise. Egiptlaste polüteismi võimsus oli iisraellased segadusse ajanud. Nad vajasid nuhtlusi nagu füüsiliseks, nii ka vaimulikuks vabanemiseks.

See, et egiptlaste kehad rannikul vedelesid, ei tähendanud üks-nes seda, et iisraellaste rõhujad olid surnud, vaid et kõik, mida Egiptus esindas – jõukus, hiilgus, intelligentsus, sõjaväeline ülem-võim ja religioosne mõju – oli nüüd Punase mere liivale uhutud. Pikka aega oli Iisraelile avaldanud miski, mis osutus vaid miraa-žiks. Nüüd nägin nad selgelt, et see, mida egiptlased esindasid, oli Iisraelist hooliva Jumala silmis alaväärtuslik.

Alates loodolevuste langemisest on Jumal otsinud võimalusi, kuidas näidata maailmas oma tegusid. Jumal on lubanud kurjal elada kõrvuti heaga, nii et me oskaksime hea olulisust hinnata. Aga Ta on ka tõotanud, et kui me järgime Teda teel tõotatud maale, jätab Tema meie seljataha kõik, mis on tahtnud meid petta ja hävitada. Ühel päeval Ta kustutab patu, surma ja leina (Ilm 20:6–15) ja me „näeme” oma „vaimulikke egiptlasi” surnult mererannal.

Issand, ma vajan vaimulikku sügavust, nii et ma suudaksin kõigi se-gadusseajavate alternatiivide seast selgelt eristada tõe.