Naatsaretist Petlemma oli umbes 130 kilomeetrit. Ent rahvaloenduseks end kirja panema tulnud inimeste tohutu voolu tõttu tekkinud ülerahvastus jättis Joosepi perele vähe ruumi. Ilmselt olid nad isegi lauda üle rõõmsad.
Sõimes, ajaloo kõige kuulsamas loomade söödanõus, sisenes au Issand inimesena maailma. Sarnaselt teiste oma aja imikutega mähkis ema ta mähkmetesse, milleks oli pika sidemesarnase ribaga suur nelinurkne riie. Kõigepealt mähiti Jeesuses nelinurksesse riidesse ja seejärel mässiti riba mitu korda ümber, et see „riietust“ paigal hoiaks. Niisugune oli kõige Looja kohtumine inimeksistentsiga.
J. B. Phillips on kirjutanud lihakssaamise tõlgenduse, mis aitab meil kujutleda lõhet selle vahel, mille Jeesus maha jättis, ja selle vahel, milleks Ta siia tuli. Phillips kujutab ette vanemat inglit näitamas väga noorele inglile universumi toredust. Nad külastavad lõõmavaid päikseid ja keerlevaid galaktikaid, kuni jõuavad viimaks ühte, kus rohkem kui miljard tähte.
„Kui nad jõudsid kahekesi selle tähe juurde, mida meie nimetame päikeseks, ja selle ümber keerlevate planeetideni, osutas vanem ingel väikesele ja peaaegu tühisele kerale, mis pöörles aeglaselt oma telje ümber. Noorele inglile, kelle meeli täitis nähtu suurus ja auhiilgus, näis see igavana nagu räpane tennisepall.
„Ma tahan, et seda vaataksid,“ ütles ingel. ...
„See näib nii väike ja räpane,“ vastas noor ingel. „Mis selles nii erilist on?“
Olles ära kuulanud lihakssaamise loo, küsis noor ingel: „Kas sa tahad öelda, et meie suur ja auline Vürst ... läks isiklikult alla sellele viiendajärgulisele kerale ja kummardus nii madalale, et saada üheks neist jubedatest roomavatest elukatest ...?““
Mõte Kristuse lihakssaamisest beebi Jeesuse kaudu on peaaegu väljaspool meie kujutlusvõimet. Veelgi rohkem nõuab arusaamiselt see, kui taipame, et Ta alustas oma looga selles maailmas mitte häärberis, vaid neljandajärgulise küla sõimes.
Kui ma mõtlen, millest Ta minu nimel loobus, paneb see mind imestama, millest peaksin mina Tema nimel loobuma.
In English