MEIE ABITU OLUKORD PATUS

Patt on meid eraldanud Jumala eluallikast. Meie hinged on halvatud. /…/ Patt on mürgitanud eluvee allikad. MH 84-5

Oma olemuselt oleme Jumalast võõrdunud. Püha Vaim kirjeldab antud olukorda järgmiselt: “Surnud oma üleastumistes ja pattudes, /…/ ei ole midagi tervet.” Oleme tugevasti kinni Saatana püünistes, “kuradi paelus, mis on püüdnud nad oma tahtmise valda”. Ef 2,1; Js 1,5-6; 2Ti 2,26. Jumal soovib meid parandada ja vabastada. Kuna see aga nõuab täielikku ümberkujundamist, kogu meie olemuse uuendamist, siis peame Temale täielikult alistuma.

Võitlus oma minaga on lahingutest suurim, mida kunagi on peetud. Süda aga, enne kui see uueks ja pühaks saab, peab alistuma Jumalale. SC 43

Paljud tunnetavad oma abitust. Nad igatsevad vaimuliku elu järele, mis viiks nende südame kooskõlla Jumalaga. Nad püüavad seda saavutada, kuid asjatult. /…/ Vaadaku need väsinud ja rabelevad hinged üles. /…/

Kui patt üritab sind vallutada, /…/ suuna oma silmad Päästjale. Tema armust on küllalt, et pattu alistada. Pöördugu sinu ebakindlusest värisev, kuid tänulik süda Tema poole. Hoia kinni lootusest, mis on sinu silme ees. /…/ Tema jõud aitab sind sinu nõrkuses. Ta juhib sind sammhaaval. Pane oma käsi Tema kätte ja lase Temal end talutada.

Ta vabastab orja, keda ikestab nõrkus ja ebaõnn ning keda köidavad patuahelad. /…/

Ta on alati lähedal. Tema armastav kohalolek ümbritseb sind. Otsi Teda kui kedagi, kes igatseb leida sind ennast. MH 84-5

Jumala tõotus kõlab: “Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest.” Jr 29,13 SC 43