EVANGEELIUM VANA JA UUE SEADUSE AJAL

Alates Aadama langemisest on patt maailmas olnud moeasjaks ning meie endi huvides peame me teadma, mida patt endast kujutab. Johannes kirjutas: “Igaüks, kes teeb pattu, rikub ka seadust, ning patt on seaduserikkumine.” 1Jh 3,4 YI 20.10.1898

Jumala eesmärk on /…/ meid patust päästa./…/ Langenud ja moonutatud hing tuleb puhastada, ümber muuta. MB 61

Evangeeliumi kaudu lunastatakse Saatana poolt hävitatud ja orjastatud hinged, et nemadki võiksid jagada Jumala laste aulist vabadust. MB 60-1

Evangeeliumis peitub Jumala vägi ja tarkus. FE 262

Kristus tuli siia maailma, et esitada Jumala iseloomu. /…/ Ta on evangeelium ise. RH 17.07.1896

Paljud, kes väidavad, et nad usuvad ja õpetavad evangeeliumi, /…/ jätavad kõrvale Vana Testamendi kirjad, mille kohta Kristus ütles: “Need on, mis tunnistavad minust.” Jh 5,39. Hüljates Vana Testamendi, hülgavad nad tegelikult ka Uue Testamendi. Mõlemad raamatud on osa lahutamatust tervikust. Ükski inimene ei saa Jumala käsku õigesti esitada ilma evangeeliumita ja evangeeliumi ilma käsuta. Käsuõpetus sisaldab evangeeliumi ning evangeelium on lahti mõtestatud käsuseadus. Käsk on juur, mille lõhnav õis ja vili on evangeelium. COL 128

Tema, kes luges Siinai mäel ette käsuõpetuse ja kes andis Moosesele templiseaduse, on seesama, kes pidas jutluse Õlimäel. /…/ Mõlema seaduse ajal on sama Õpetaja. Jumala nõuded on samad. Tema valitsuspõhimõtted on samad, sest kõik tuleb Temalt, “kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju.” PP 373

Uue Testamendi evangeelium pole langetanud Vana Seaduse kriteeriume eesmärgiga päästa patune inimene koos tema pattudega. Jumal nõuab kõikidelt oma lastelt kuulekust, täielikku kuulekust Tema käskudele. 6BC 1072