VEELKORD MAKSUDE MAKSMISEST

Avaldatud 22.10.2014, rubriik Päeva sõna

Täitke kõigi vastu oma kohustused: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha; kartust, kellele kartust; au, kellele au! Rm 13:7

Tänast salmi on peaaegu võimatu lugeda ilma mõtlemata Kristuse kohtumisele juudi juhtidega maksumaksmise küsimuses. Matteus kirjutab, et variserid lootsid Jeesust „sõnadest lõksu püüda”. Sellise mõttega moodustasid nad keeruka küsimuse: „Kas keisrile peab andma pearaha või ei?” (Mt 22:15–17). See küsimus asetas Jeesuse tõelise dilemma ette. Kui Ta oleks öelnud, et keisrile maksu maksmine on käsu vastu, siis oleks Ta Rooma võimudele üles antud ja kiiresti arreteeritud. Teisest küljest aga, kui Ta oleks õigustanud keisrile maksu maksmise seaduslikkust, oleks Ta oma rahva seas mõju kaotanud. Juudid olid arvamusel, et Jumal üksi on kuningas ja et maksu maksmine maisele valitsejale tähendab selle valitseja võimu tunnistamist ning on seega Jumalat solvav. Seega, ükskõik, kuidas Jeesus pahatahtlikele küsijatele oleks vastanud, oleks see talle pahandusi tekitanud. Olukorra keerukust on näha ka sellest, et variserid ja heroodeslased tegid selles küsimuses koostööd. Need kaks gruppi olid juutide poliitilisel maastikul teine teises otsas ning olid omavahel vihases opositsioonis. Võimukalt ortodokssed variserid ei pooldanud maksude maksmist Rooma võimudele, kuid heroodeslased tegid Rooma valitsusega koostööd. Jeesuse vastus on erakordne ja tark. Ta palub neilt näha üht münti ning saab neilt ka tunnistuse, et mündil on keisri pilt. Ta toob esile reegli, et nii keiser kui Jumal peavad saama oma jao. Selline erakordne vastus lõpetab rünnaku. Juutide juhid mõistavad kiiresti, et Jeesus ei langenud talle hoolikalt seatud lõksu.

Kuid Jeesus mitte ainult ei vältinud lõksu, vaid kehtestas ka reegli, mis on kahe aastatuhande vältel mõjutanud kristlaste suhtumist ilmalikku võimu. See õpetus, mida ka Paulus Roomlastele 13. peatükis käsitleb, on korralikuks kodanikuks olemise ja maksumaksmise teinud kristlase jaoks religioosseks kohustuseks. Sellise vaatenurgaga ei ole küll alati kerge elada. Kristlased võivad liiga kergesti näiteks maksudega veidi kõrvale hiilida — kuni neile meenuvad Jeesuse ja Pauluse sõnad. Kui kristlane mõistab, et isegi ilmalikul valitsusel on koht Jumala plaanis, siis läheb iga asi omale kohale.

Jaga Facebookis