Arimaatia Joosep on evangeeliumi jutustuses uus tegelane. Kuigi ta võis olla salajünger kuni ristini, riskib ta nüüd kõigega. Tal pole aimugi, kuidas reageerib ebastabiilne Pilaatus tema palvele anda talle riigireetmises süüdi mõistetud mehe surnukeha. Teisalt teadis ta täpselt, kuidas reageerivad juudi juhid. Ta võis olla kindel näiteks selles, et kaotab oma positsiooni juudi kogukonnas ja liikmelisuse mõjuvõimsas suurkohtus. Kui ta olnuks vaene, võinuks ta varem avalikkuse ette tulla. Kuid tal oli palju kaotada. Juudi juhid olid ju kokku leppinud, et need, kellest saavad Jeesuse järelkäijad, tuleb sünagoogist välja heita (Jh 9:22).
Ja Joosep ei olnud ainus salajünger, kes sel vajaduse hetkel esile astus. Nikodeemos, keda kohtasime esimest korda öösel Jeesuse juurde tulemas (Jh 3:1−5) ja kes hiljem kõhklevalt Jeesuse kasuks kõneles (Jh 7:50−52), tuleb nüüd julgelt välja. Nikodeemos oli see, kellele Jeesus hakkas esimesena rääkima, kuidas Teda ülendatakse samamoodi, nagu Mooses oli kõrbes mao üles tõstnud, et kõik, kes Temasse usuvad, võiksid saada igavese elu (Jh 3:14−16). Hiljem lisab Jeesus sellele õpetusele juurde: „Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde.“ (Jh 12:32)
Nüüd on see prohvetikuulutus täitumas. Kõik Jeesuse jüngrid, välja arvatud Johannes, võivad peita end hirmust, et neid tuntakse ära kui Jeesuse järelkäijaid, aga risti tõmbav vägi on toonud need kaks rikast suurkohtu liiget avalikkuse ette.
Joosep ja Nikodeemos võisid karta Jeesusega suhtlemist Tema eluajal, kuid risti vägi juba toimis ning muutis argpüksid kangelasteks ja kahtlejad inimesteks, kes olid valmis oma usku avalikult kuulutama. Rist oli neid muutnud. Jeesuse surm oli teinud neile seda, mida Tema elu kunagi ei suutnud. Nende süda oli armastuses murdunud, nad oli valmis riskima kõigega Tema nimel, kes oli nende eest surnud.
Nad avastasid, et keegi ei saa jääda kauaks salajüngriks. Viimaks hävitab salajasus jüngriks olemise või hävitab jüngriks olemine salajasuse.
In English