Rõõmusõnum Patmoselt
Avaldatud 24.3.2012, rubriik Päeva sõna
„Et sina ütled: Ma olen rikas ja mul on rikkust küllalt ning mul ei ole puudu millestki – ning sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti.” (Ilm 3:17)
Mis on Laodikeiaga valesti? Inimlikus mõttes mitte midagi. See on saavutanud kõik, mida inimhing ihaldab: mugavuse, hõlpuse, kõigi oma vajaduste rahuldamise. Ent Laodikeia on kogudus ja Jeesus Kristus on kutsunud koguduse ellu eneseohverduslikuks teenistuseks. Kogudus peab lahkuma oma mugavustsoonist ja võtma radikaalseid riske, viimaks evangeeliumi neile, kes seda vajavad. Meie mugavustsoon võib olla petlikult meie igaühe sees peidus.
Bruce Olson viis evangeeliumi Lõuna-Ameerika kaugesse ossa Motilóni. Ta õppis ära sealse keele ja inimesed õppisid teda akt-septeerima. Lõpuks sai tema sealsest lähimast sõbrast kristlane, ent muidu ei kandnud tema töö eriti vilja.
Üheks Motilóni tavaks olid laulmismaratonid, mida peeti kõr-getel küngastel; nad laulsid uudiseid, mida keegi oli kuulnud või kogenud möödunud päeva kestel. Ühe sellise festivali ajal kuulas Olson, kuidas tema sõber, Motilóni esimene kristlane, laulis loo Jeesusest ja oma isiklikust pöördumisest. Ta laulis 14 tundi järjest ning kui endine vaenulik hõimujuht seda laulu sõna-sõnalt ja noot-noodilt kordas, kostus džungliöhe evangeeliumi kõla.
Kuigi see areng oli positiivne, ei olnud misjonär ise juhtunuga rahul. „See näib nii paganlik,” kirjutas ta. „Muusika, mida retsita-tiivselt minoorses võtmes lauldi, kõlas nagu nõidade laul. See ala-vääristas evangeeliumi. Aga kui ma vaatasin inimesi enda ümber ja siis pealikku, kes oma künkal õõtsus, nägin, et nad kuulasid seda nii, nagu oleks sellest sõltunud nende elu. Bobby andis neile vaimuliku tõe laulu kaudu.”
Misjonäri kõrvus kõlas see kui nõiamuusika. Motilóni muusika, aga ka keel oli varem mitmeid ebajumalaid teeninud. Sellest hoolimata ei kõhelnud misjonär Piiblit nende keelde tõlkimast ega hoolinud paganlikest seostest. Evangeelium pidi Motilóni inimesteni jõudma keeles, mida nad suutsid mõista.
Sama kehtis ka nende muusika kohta. Kuidas saaks Jumal Motilónile laulda muidu kui nende muusikakeeles, mis neid kõ-netab? Bachi koraalid ja ameerika rahvalikud laulud ei oleks toi-minud. Misjonäri Laodikeia mugavustsoon oli muutunud evan-geeliumi takistuseks. Kui asjad puudutasid vaimulikke tõdesid, uskus ta, et tema viis on ainuõige, et tema kristliku muusika lem-bus ainuke viis evangeeliumi edasi kanda. Kuna ta ei soovinud oma mugavustsoonist lahkuda, läks Jumal temast mööda ja laulis Motilónile nende moodi.
Issand, lõhu minu mugavustsoon ja kasuta mind täna kadunud ini-mestega ühenduse saamiseks.