Rõõmusõnum Patmoselt
Avaldatud 25.9.2012, rubriik Päeva sõna
„Teine valas oma kausi välja merre, ning see sai otsekui surnu vereks ning iga elus hing meres suri.” (Ilm 16:3)
See salm räägib ülemaailmsest hävitavast keskkonnakatastroo-fist. Ookeanide veed, lahed ja allikad muutuvad veretaoliseks ai-neks, mis tapab mereloomad. Ilmutusraamatu 16. peatüki nuhtlu-sed viivad täide Ilmutusraamatu 11:18 tõotuse, et Jumal „hävitab need, kes hävitavad maa”.
Maa on Issanda oma (Ps 24:1) ja need, kes seda kuritarvitavad, peavad alluma Jumala juhtimisele, kas nad seada teadvustavad või mitte. Jumal on pannud meid planeedile, mille Ta on loonud meie mugavuseks ja heaks eluks. Kui me kuritarvitame Tema loo-dut, tõmbame endile kohtumõistmise. Selle näiteks on maailma ookeanide praegune seisukord.
Inimesed hävitavad neid. 19. sajandil oli tursakala Ameerika Ühendriikide rannikuvete kirdeosas nii palju, et külalised Euroo-past on kirjeldanud nende püüdmist tavalise korviga. „Meie prae-guse kalastamise juures,” ütles väljapaistev bioloog T. H. Huxley 1883. aastal, „on suure osa merekalade nagu tursk varud ammen-damatud.” Täna on see küllus, mida Huxley ülistas, hävimise äärel. Kui midagi kiiresti ei muutu, nagu bioloog Daniel Pauly hiljuti ajalehes New York Times hoiatas, ei jää järgmisele põlvkon-nale midagi muud peale planktoniprae.
28% maailma kalastuskohtades püütakse liiga palju või piiri-pealselt kalu, 47% kohtadest on jätkusuutlikkuse piiri peal. Osade mõõtmiste järgi on Uus-Inglismaa ja Newfoundlandi vesi maailma kõige hullemas seisus. Briti Columbia ülikooli uurimismeeskond, keda Pauly juhatas, ennustas hiljuti, et paljud suured liigid „kao-vad Põhja-Ameerika regioonist paari aastakümnega”. Inimkond õhiks oma tegevusega justkui neutronpommi, mis tapab kõik elu-sa, jättes muu alles. Nõudlus kala järele kasvab pidevalt. Rahvaarv kasvab ja elustandardite paranemine viib inimesed selleni, et nad tahavad oma söögilaual näha liha. Vahemikus 1973–1997 kala tarbimine kahekordistus. 2020. aastaks peab püük jälle pea poole võrra kasvama, et vastata nõudlusele. Suurim nõudlus tuleb Aasia arengumaadest, kellele ei saa ju ometi öelda, et nad sööksid vähem proteiini kui nende kaaslased läänes.
Jumal on oma halastuses loonud maa nii, et see on isepuhastuv ja isetaastuv. Maa on kuritarvitamise käes palju kannatanud, kuid kohtleb meid üldiselt siiski hästi. Aga siin elus ei ole tasuta lõu-naid. Mida me külvame, seda me lõpuks ka lõikame.
Issand, õpeta mind, kuidas ma saaksin maa suhtes olla heaperemehe-lik. Ma soovin, et kõik minu teod tunnistaksid, et maa kuulub Sulle, mitte mulle.