… kogu loodu ägab … Kiri roomlastele 8:22
Põhiline uskumus nr 6: „Loomine: esimene mees ja naine valmistati Jumala näo järgi loomistöö kroonina; neid pandi valitsema maailma üle ning neile tehti kohustuseks selle eest hoolt kanda. Kui see maailm sai valmis, oli see „väga hea“, kuulutades Jumala au.“
Psalm 19 räägib, et maa kõneleb Jumala aust sõnadeta. Iga avaneb pung, eriti esimene pärast pikka, karmi talve, iga rõõmus koeranägu, kes sinu poole ähib, iga päikesetõus ja päikeseloojang, iga lumehelves saab meenutada meile armastavat ja lõputult rikkaliku kujutlusvõimega Loojat.
Kuid loodus kõneleb ka palju enamast kui vaid Jumala aust. Mõnikord on looduse vaikne hääl ägamine. Paulus rääkis pikast Messia ootamisest, kuid see ägamine jätkub ja muutub meie ajal aina valjemaks ja valjemaks. Jesaja 51. peatükis ja Psalmis 102 kirjeldatakse maad, mis kulub läbi nagu riie. Avanevale pungale võivad järgneda veel karmimad talved, mille hukutavad tormid ja jäine pakane tapavad inimesi, taimi ja loomi. Rõõmsa koera nägu võib rõõmus olla sellepärast, et päästsid ta väärkohtlemisest ja näljast. Päikesetõusud ja päikeseloojangud muutuvad üha värvilisemaks, kui saaste suureneb. Ja need lumehelbed, mis üha kuhjuvad, viivad meid taas tagasi pikka talve.
Esimene töö, mille Jumal inimperekonnale andis, oli paljunemine, nii et nad saaksid hoolitseda maa eest samasuguse armastusega, nagu see oli loodud. Kui hoiame oma arusaama hiljutise, kuuepäevase loomise suhtes selgena, aitab see meil selgelt mõista meie kohustust Jumala maa suhtes. Kui see oleks üleüldse eksisteerinud miljardeid aastaid enne ja veel miljardeid pärast, siis muidugi on probleeme. Saaste vähendamine oleks siis üksnes omakasu asi, kuna planeet ise saaks hästi hakkama, kui inimesed end välja suretaksid.
Aga kui maa on suhteliselt uus ja nii halvas seisus, siis oleme meie paljuski süüdi. Ja miks peaks Jumal looma uue ja selle meile andma, kui me ei ole valmis näitama, et suhtume vastutustundlikult sellesse maasse, mis meil on?
Looja, Ülalpidaja, meil on kahju selle jama pärast, mida oleme Sinu kaunile loodule teinud. Mul on kahju minu osa pärast sellest. Kuigi ma isegi ei tea oma täielikku osa selles! Aita mul õppida, selgelt mõista ja paremaid valikuid teha, kuidas Sinu maad kasutada ja selle eest hoolitseda!
In English