Selle salmiga hakkab Paulus käsitlema teemat, mis on olnud aktuaalne kirja algusest peale – juutide ja paganate vahelised pingelised suhted. Pange tähele, et Paulus on üsna osavalt viinud teema nõrkadelt ja tugevatelt tagasi juutide ja paganate juurde. Ernst Käsemann kirjutab: „See vihjab sellele, et varem kirjeldatud konflikt (peatükk 14) on seotud Rooma koguduse mitmepalgelise kooslusega, ehk veelgi täpsemalt öeldes, see on seotud juudikristlaste vähemuse ja pagankristlaste enamusega.” Seega ka vastavalt nõrkade ja tugevatega. Niisiis, Rooma kristlikku kogudust eraldavad jooned ei hõlmanud mitte ainult teoloogilisi erinevusi, vaid ka rassilisi, etnilisi ja kultuurilisi. See tundub üsna kaasaegsena. Pauluse nõuanne roomlastele on niisama vajalik tänapäeval kui selle kirjutamise ajal.
Üks olulisemaid asju, mida me Piibli juures täheldada võime, on selle peamiste põhimõtete universaalne rakendatavus. Näod, nimed ja rahvused võivad muutuda, kuid üksikisikute ja gruppide probleemid jäävad üldjoontes samaks läbi aja ja ruumi. Ja sellised on ka Piiblis pakutud lahendused neile peamistele raskustele. Üksikasjad, mis peegeldavad kindlaid aegu ja kohti, kaotavad oma tähenduse, kuid Jumala Sõnas väljatoodud suured põhimõtted on igavesed. Sel põhjusel suudabki Piibel meile rääkida läbi aastatuhandete ja üle kultuuride. Kuigi näiteks mina ei ole Peetrus, räägib Piibel siiski „Peetruse iseloomuomaduste” kohta minus. Te võite mõelda siia teisi näiteid, kuid on selge, et Jumala Sõnal on meile sõnum 21. sajandil. Ja see väide pole milleski õigem kui selles, et meil tuleb vastu võtta neid, kes meist erinevad. Pole oluline, kas need erinevused on teoloogilised või rassilised. Meie, kes me elame Jumala armastuse kohaselt, peame alistama oma südame, et Tema armastus paistaks välja meie igapäevaelus.
Kallis Isa, täna ma pühendan oma elu uuesti Sinu armu läbi, et minna barjääride taha, mis eraldavad mind neist vendadest ja õdedest, kes erinevad minust rassiliselt, kultuuriliselt või mõnel muul moel. Aamen.
In English