Suurel sündmusel taeva troonisaalis Kristuse ametisseastumisel olid kaasnevad sündmused maa peal, mis tähistasid uue ajastu algust, mil Kristuse järelkäijatest pidi saama Püha Vaimu väe kaudu jõud maa peal.
Ellen White selgitab seost kahe ametisseastumise vahel: „Püha Vaimu väljavalamine nelipühal oli taeva märguanne, et Lunastaja kroonimine uude ametisse oli lõpule viidud. Vastavalt oma tõotusele oli Ta saatnud taevast Püha Vaimu oma järelkäijatele märgiks, et Ta oli Preestri ja Kuningana vastu võtnud kogu meelevalla taevas ja maa peal ning oli nüüd võitud Valitsejaks oma rahva üle.“ („Apostlite teod“, orig lk 39)
Juutide nelipüha oli parim aeg aastast niisuguse demonstratsiooni jaoks. See toimus viiskümmend päeva pärast paasapüha ja hapnemata leibade püha. Heebrea kalendris nimetati seda nädalatepühaks (sest see toimus siis, kui pärast paasapüha ja sellega seotud sündmusi oli täitunud seitsmest nädalast koosnev nädal) ja lõikuspühaks (sest sel päeval ohverdas preester kaks leiba tänuks alanud viljalõikuse eest).
Sel aastaajal (juuni alguses) oli reisimine ohutum ning Jeruusalemma tulvas aasta kõige suurema ja kirevam jumalateenijate seltskond. Linna tuli rahvast kogu impeeriumist.
See oli soodus aeg Kristuse ametisseastumiseks taevas ja uue ajastu alustamiseks maa peal. Nelipühapäeval, Peetruse mõjuvõimsas Vaimu väega täidetud jutluses said kokku ettetähendus ja täitumine ning uudsevili omandas uue tähenduse, kui Vaimu väe kaudu valmis kristliku sõnumi uudsevili. Sel päeval võttis umbes kolm tuhat inimest vastu sõnumi Jeesusest Kristusest kui ristilöödud ja ülestõusnud Issandast ja Messiast.
Kuid nelipüha oli alles Jumala töö uue ajastu algus. Kristuse ametisseastumise õnnistus jääb Tema kogudusega kuni Tema tagasitulekuni ajastu lõpus. Vaimu andmisega valas taevas välja oma kõige rikkalikuma anni.
In English