Tuleb küsida, kuhu Jeesus läks, kui Ta maa pealt üles tõusis?
Sellele küsimusele vastas Stefanos, kui ta jutustas nägemusest, mille sai vahetult enne seda, kui temast sai esimene kristlik märter. Ta nägi ülestõusnud Jeesust taevas Jumala paremal käel (Ap 7:56).
Kuid Kirjas heebrealastele kirjeldatakse rohkem kui üheski teises Piibli raamatus, kuhu Jeesus läks ja mida Ta on viimased kaks tuhat aastat teinud. Avasalmidest selgub, et pärast pattudest puhastamist istus Ta Jumala paremale käele. 1. peatüki 8. salm rõhutab Jeesuse jumalikkust ja Tema kohta troonil. „Aga Pojale ta ütleb: „Sinu troon, Jumal, seisab igavesest ajast igavesti ja õiglus on su kuningakepp.““
Tänases kirjakohas on kaks olulist mõtet. Esimene on see, et jumalik Jeesus istus tõepoolest universumi valitsejatroonile, aukohale Isa paremal käel. Seda terminoloogiat kasutades vihjab Kirja heebrealastele autor Psalmile 110: „Issand ütles minu Issandale: „Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks!““ (salm 1) See salm on Uues Testamendis kõige enam tsiteeritud Vana Testamendi salm ning see on aluseks tervele Kirjale heebrealastele.
Eriti huvitav on Kirjas heebrealastele 1:3 see, et Jeesus istus Jumala paremale käele. Maised preestrid seisid oma ülesannet täites, sest nad ohverdasid pidevalt ohvreid. Kuid Jeesus, kes suri ühe korra (Hb 10:10, 14), oli lõpetanud edasise ohverdamisvajaduse. Tema ohverdamistöö oli lõpetatud ja seda polnud kunagi vaja korrata. Seega on sõnas istus lõplikkuse hõngu. Jeesus „oli täide viinud pattudest puhastamise“. See on lõpetatud töö. Nüüd võis Ta istuda.
Evangeeliumid tõstavad esile Kristuse – „Jumala Talle, kes kannab ära maailma patu“ (Jh 1:29) – suure asendusohvri. See osa Kristuse tööst on tehtud. Nüüd liigub Ta edasi oma töö preesterliku osa juurde, mis on Kirja heebrealastele fookuses. Teisisõnu, evangeeliumides viis Jeesus täide meie lunastuse, samas kasutab Ta taevases preestriametis seda, mida Ta on iga oma järelkäija jaoks teinud.
In English