Rõõmusõnum Patmoselt

144 000 peamine tunnus tänases lõigus on see, et nad on lähe-dases suhtes Jeesusega. Nad järgnevad Talle, kuhu Ta iganes läheb ja nende otsaesisele on kirjutatud Tema nimi, mis tähendab, et nad joonduvad oma iseloomu kujundamisel Temast. Nad otsivad võimalusi, et olla rohkem Tema sarnane.

Mul on sõber, kes võttis vastu kutse õpetada Filipiinidel ad-ventkeskkoolis praktilist teenimist. Ta oli just kohale jõudnud, kui hakkas kaunites maakohtades ette võtma pikki rattasõite. Teed läksid läbi troopiliste džunglite, avatud niitude ja väikeste linnade.

Kuna Filipiinidel on peaaegu kogu aeg ilus ilm, nägi ta sageli külalislahkeid filipiinlasi õues, valmis tervitama kõiki ja kõike, mis mööda läks. Ta kujutas ette, et ta oli inimestele paras vaatepilt. Lõpuks on pika valge ameeriklase ilmumine ja teest üles väntami-ne sündmus, mida tähele panna ja vaadelda. Peaaegu kõik, kellega ta kohtus, hüüdsid talle ühe neist kahest fraasist: „Tere, Joe!” või „Kuhu sa lähed?”

„Tere, Joe!” on II maailmasõja jäänuk, kui USA armee Joe'sid oli Filipiinidel väga palju. Palju raskem oli vastata tervitusele „Ku-hu sa lähed?”, sest erinevalt rattaga sõitvatest filipiinlastest ei ol-nud Jimil konkreetset eesmärki – ta tegi trenni ja hingas värsket õhku. Jimil ei olnud piirkonna kaarti ja ta jõudis kuhu iganes tee viis, ta seikles, et näha, kuhu see tee välja jõuab. Kuna tal ei olnud tõesti aimu, kuhu ta läheb, vastas ta küsimusele põhiliselt: „Ma ei tea!”

Kas sina tead, kuhu sa oma eluga teel oled? Või arvad sa, et sel pole tähtsust, peaasi, et sa usaldad Jumalat? Jah, Jumal kutsub meid kindlasti Teda usaldama igal sammul, aga see ei tähenda, et me ei peaks oma tuleviku tarvis tegema konkreetseid plaane, et Ta saaks meid siis õnnistada või suunata. Üks asi on mitte teada, kuhu sa lähed, kui oled rattasõidul. Oma elu juhuse hoolde jätta on hoopis midagi muud.

Issand, ma olen tänulik, et Sa oled Piibli näol andnud mulle kaardi eluks. Aita mul alates tänasest sellele rohkem tähelepanu pöörata.