Rõõmusõnum Patmoselt

Ma ei unusta kunagi ühte oma teismeea unenägu. Olin oma vanemate majas New Yorgi lähedal. Pidi olema üsna pime, kui ma magama läksin, olin reaalsusest nagu täiesti ära lõigatud ja see unenägu imes mind täiesti endasse. Olin Uues Jeruusalemmas. Vaatasin ringi. Ma nägin kuldseid tänavaid, palju õnnelikke ini-mesi ja aupaistet kõige ümber, mis mind ümbritses. Järsku jõudis mulle kohale, et ma olen tegelikult seal – võitlus on läbi ja minu pääste on kindel – ning minu esimene emotsioon oli täielik väär-tusetusetunne. „Ma ei suuda uskuda, et Jumal minu vastu võttis, kõigist inimestest just minu! Väärtusetu nagu ma olen!” Minust uhtus üle imestusetunne, et see võib ka päriselt juhtuda.

Seejärel asendas väärtusetusetunde üks võimsam emotsioon. Mind täitis ülevoolav rõõm ja tänulikkus. Ma ei suutnud uskuda, et ma terve igaviku midagi muud teeksin! Ma soovisin oma tänu Jeesuse ette valada, väljendada seda Temale, tänu kellele see kõik võimalik on. Jeesus – missugune imeline nimi! Missugune imeline isik. Ja ma ülistasin Tema au ja armu, kuni ma üles ärkasin! Nüüd õpin, kuidas Teda juba siin kiita – selle eest, mida Ta on juba siin minu heaks teinud.

„Uue laulu” kontseptsioon ei saa algust Ilmutusraamatus. See on psalmide peateema. Aga huvitav on see, et kus iganes uus laul ilmneb, on see alati vastus Jumala imelisele päästmisele.

Ps 40:4 on kirjas: „Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale.” Aga 2. ja 3. salmis räägib autor, mis teda inspireeris: „Ma ootasin Issandat suure ootusega; ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist ja tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sam-mud.” See sai uue laulu tõukejõuks.

Ps 98:1, 2 on kirjas: „Laulge Issandale uus laul.” Miks? „Sest ta on teinud imetegusid! /---/ Issand on andnud teada oma pääste, tema on ilmutanud oma õigust paganate silme ees.” Psalmist lau-lab uut laulu imeliste tegude pärast, mida Issand on teinud – erili-selt sellepärast, et tema pääste on teada tervele maailmale.

Psalmist kordab seda mustrit sageli. Kus iganes ilmneb uue lau-lu mõte, saab see alguse Jumala võimsatest päästetegudest. Kui me jõuame Uude Jeruusalemma, inspireerib Jumala pääste meie uut laulu. Ja me laulame seda laulu väega, kuna me mõistame lõpuks ometi, kui paljust meid on päästetud.

Luba, et Sinu võimsad teod inspireeriksid täna minus minu uue laulu esimesi noote.