Rõõmusõnum Patmoselt

Minu lapsed tuletavad mulle alatasa meelde, et ma olen nüüd „vanem inimene”. Üks tähelepanek, mida olen selliste „vanemate inimeste” juures märganud, on see, et nad muutuvad üha enam ja enam selliseks, nagu nad enne on olnud. Inimene, kes on veetnud oma elu, olles teiste vastu armas ja lähedastele õnnistuseks, muu-tub eriti armsaks vanaks inimeseks. Teisalt, inimene, kes elanud endale ja tundnud, et maailm võlgneb talle, muutub aastate min-nes üha isekamaks ja võimatumaks.

Mäletan, kuidas võtsin oma naise kaasa ühele pastoraalsele kü-laskäigule vana proua juurde. Eakas naine oli sel päeval voodis ja palus, kas minu naine saaks aidata teda sööta. Mu naine oli nõus ja keetis putru. Siis võttis ta lusika ja andis vanale naisele putru. Naine oli näljane ja sõi isukalt. Aga ühel hetkel ei jõudnud mu naine talle toitu nii kiiresti suhu pista, kui too eeldas, ning vana-daam hammustas mu naist randmest!

Rääkisin sellest juhtumist oma vennale ja ütlesin: „Ma tahan kõigist oma vigadest vabaneda nii kiiresti kui võimalik. Ma ei taha kunagi selliseks muutuda!” Nagu ütlesin, kipume vananedes muu-tuma üha enam selliseks, nagu oleme kogu aeg olnud. See annab meile mõista, mis juhtub maa peal pärast seda, kui inimeste katse-aeg on läbi.

Võiks arvata, et kõik, kes seisavad silmitsi salmis mainitud koh-tumõistmisega, parandavad meelt. Aga lõpuajal see nii ei ole. Üks lennuõnnetuse üleelanutest ütles, et arvas alati, et surmaohus inimesed hüüavad oma viimastel hetkedel Jumala armu järele. Selle asemel kuulis ta, kuidas paljud inimesed juhitavuse kaotanud ja maa poole sööstvas lennukis vandusid. Oma viimasel hetkel järgisid nad harjumusi, mida nad olid arendanud terve elu.

Kas Jumal vastab kohtumõistmise või armuga, ei muuda mida-gi, kuna paljud keelduvad uskumast, keelduvad meelt paranda-mast, keelduvad õnnistamast Issanda nime (Ilm 16:9, 11, 21). Nad on nagu Soodoma õelad inimesed, kes naersid Loti üle, kui ta neid saabuva kohtutunni eest hoiatas. Nii surevad ka lõpuaja kur-jad, ilma et nad jumala kohtutunnil meelt parandaksid. Nad ilmu-tavad sügavale juurdunud kangekaelsust ja inimese mässu sügavust Jumala vastu.

Issand, ma mõistan, et meeleparandusega venitamine oleks suur viga. Ma soovin praegu oma elus arendada iseloomujooni, mis tuleksid kriisiajal ilmsiks.