Rachel Davies: Sa kaitsesid oma dissertatsiooni Helsingi Ülikoolis Ellen White’i spiritualiteedi teemal. Kuna spiritualiteet [või vaimsus, tõlk] on suhteliselt uus uurimisvaldkond, siis mis ajendas sind seda uurima? Kuidas reageeris ülikool sinu teemavalikule?
Harri Kuhalampi: Umbes kümmekond aastat tagasi huvitusin ma spiritualiteedist kui akadeemilisest küsimusest, kuna ma ei rahuldunud olema religioosselt aktiivne ainult välispidiselt. See oli, kuidas ma end tundsin. Ma soovisin mõista, mida tähendab religioon fundamentaalselt. Ma otsisin võimalust, et religioon võiks osutuda tähendusrikkamaks.
Mind võeti Helsingis hästi vastu. Kui ma kohtusin oma professoriga esimest korda, siis väljendas ta oma rõõmu võimaluse üle õppida adventismi enam tundma. Tema sõnul oli sealses teoloogia teaduskonnas pigem pinnapealne kokkupuude adventismiga. Kogu oma õpingute ajal võisin ma kogeda suurepärast toetust ja juhendamist. Ülikool võimaldas häid tingimusi Ellen White’i uurimiseks vaatamata sellele, et nende raamatukogus polnud vajalikke materjale.
Missugused olid sinu algsed uurimisküsimused ja mis metoodikat sa kasutasid vajaliku kirjanduse interpreteerimiseks?
Esmalt püüdsin ma välja selgitada, mil viisil on Ellen White’i raamat „Tee Kristuse juurde“ mõjutanud adventistide isiklikku vaimsust. See osutus siiski keerulisemaks ülesandeks, kui ma alguses arvasin. Ma avastasin üsna peatselt, et mul on vaja raamatus esitatud vaimsuse definitsiooni või kirjeldust, enne kui ma saan uurida selle mõjusid. Ma otsustasingi keskenduda selle leidmisele. Selle asemel, et jätkata kvalitatiivuuringuga, alustasin ma kuue järjestikuse raamatu1 süstemaatilise analüüsiga, mis Ellen White kirjutas peale kuulsat 1888. aasta Generaalkonverentsi istungit Minneapolises, mis markeerib vaimse paradigma muutust seitsmenda päeva adventistide koguduses.
Ja lühidalt, missugune oli sinu uurimistulemus?
Ma olin võimeline avastama Ellen White’i küpse ja hästi tasakaalustatud vaimuliku mõtlemise struktuuri. Minu kasutatud metoodika aitas mul näha Ellen White’i üksikute avalduste taga tema mõtlemise üldisi jooni. Avastasin, et tema üldine mõtlemine vaimsuse peamise eeltingimusena on üllatavalt sarnane Martin Lutheri omaga ja et ta distantseerib end John Wesley lähenemisest kristlikule spiritualiteedile. Kuid minu uurimuse peamine tulemus oli kirjeldus Ellen White’i vaimsusele lähenemise holistlikkusest.2 See viitab tema mõtlemise originaalsusele ja sõltumatusele.
Kas sa olid üllatunud kõigest sellest, mida avastasid? Nimeta mõned kõige originaalsemad avastused, mis esile tõusid?
Jah, ma olin üllatunud, kui taipasin kui ulatuslikult Ellen White toimib vaimuliku juhina ja kui mõistsin tema jätkuvat huvi kandmaks hoolt oma lugejate spirituaalse heaolu eest. Tema teoste püsiv tähelepanu on keskendunud üksikisikule. Ta kirjutab, et juhtida oma lugejaid optimaalse personaalse vaimsuse suunas. Samas, ma leidsin väga vähe, kui üldse, viiteid koguduse rollile seoses vaimuliku kasvamisega. Ning samamoodi üllatas mind avastus, kui vähe ta räägib eshatoloogilistel [tulevaste asjade, tõlk] teemadel.
Miks on sinu uurimus oluline meile Ellen White’i mõistmiseks? Kuidas sa loodad, et see kujundaks meie kasvavat mõistmist adventistlikust spiritualiteedist?
Minu kavatsus oli leida fundamentaalne vaimulik tõuge Ellen White’i mõtlemises ja konstrueerida struktuur tema vaimulikest ideedest. Tema üksikud ütlemised peavad olema tõlgendatud selle raamistiku kontekstis. Ta edendab vaimsust ja mitte väliseid religioossete kohustuste sooritusi. Sisemine rahu, rõõm ja usaldus on tema jaoks tähtsamad, kui seda on laitmatu kuulekus ükskõik millisele kristlikule standardile. Peamiselt ei ole ta mitte korrektse teoloogilise mõistmise õpetaja või doktrinaalse teadmise allikas. Suhtudes temasse eelkõige kui vaimulikku juhatajasse, võime me jõuda vaimsuse rohkem tasakaalustatud lähenemisele, keskendudes vähem teadmisele ja mõistmisele kui tegemisele ja sooritamisele.
Isiklikul tasandil, kuidas on su uurimus mõjutanud sinu enese vaimulikku elu?
Suurim leiutasu oli avastus, et vaimsus tähendab peamiselt koos Jumalaga näost näkku olemist. Isegi kui ma teoloogina tean palju Jumalast, siis kõik mu teadmine on puudulik, kui ma Teda ei tunne. Ta jääb tundmatuks (un-knowable) Jumalaks, kui müsteerium, kui paradoks. Kuid Ta on teinud oma armastuse mulle teatavaks ja seetõttu võin ma nautida rahu, rõõmu, usaldust ning tajuda turvalisust ja lootust. Ma ei muretse enam sellepärast, kas ma olen võimeline meeldima Jumalale või inimestele. Selle asemel olen ma vastuvõtja positsioonis: ma olen rahul, kuna Jumal rahuldab mind oma headuse ja armuga. Religioon on saanud mulle sügavaima rõõmu ja rahulduse allikaks.
Kas on mingi võimalus inimestel, kes soovivad, sinu dissertatsiooni lugeda?
Ajakirja Spectrum toimetaja on palunud minu luba publitseerida mu dissertatsiooni viimane peatükk. Ma olen andnud loa ning see on tulemas. Ma loodan, et kokkuvõtted aitavad hoomata mu leidude mõningaid peamisi mõtteid. Kuid dissertatsioon on trükitud ja saadaval minu käest. Palun pöörduda minu poole, kui soovite koopiat: kuhalampi@luukku.com.
Helsingi Ülikool publitseerib samuti kõik dissertatsioonid internetis aadressil: http://ethesis.helsinki.fi.
Mida sa praegu teed ja missugused on su tulevikuplaanid?
Ma hakkasin oma doktori-õpingute ajal töötama nõustajana. Olen spetsialiseerunud nõustamisele ja konsultatsioonide andmisele töökohtades (supervisioon). Lisaks annan ma loengutunde ja viin läbi treening-sessioone. Ma loodan, et leian aega kirjutada spiritualiteedist raamatu. Siiski, viimase kahe nädala jooksul olen ma saanud kaks väga huvitavat tööpakkumist. Mõlemad pakuvad küllaldaselt võimalusi panna praktikasse paljutki, mida olen õppinud. Ma ei tea, mida tulevik toob, kuid olen rahul ja õnnelik, kuna tean, et Jumal juhatab mind ja ma olen hoitud Temas, tulgu mis tuleb.
Rachel Davies
Harri Kuhalampi, ThD, kaitses oma doktoritöö Helsingi ülikoolis 2010. aastal
Ajakirjast Spectrum tõlkinud Ergo Naab
1 Steps to Christ, Thoughts from the Mount of Blessings, The Desire of Ages, Christ’s Object Lessons, Education, The Ministry of Healing (Tee Kristuse juurde, Mõtteid õndsakskiitmise mäelt, Ajastute igatsus, Kristuse tähendamissõnad, Kristlik kasvatus, Suure Arsti jälgedes) Tõlk.
2 Holistlik mõtlemine on mõtlemisviis, mille puhul terviklikkuse ja/või kooskõla mõistmist peetakse olulisemaks kui üksikosi või nende summat; rõhutab terviku esmasust selle osade ees. Tõlk.
In English