Rajaleidjate laager 2013 Sulbis

Avaldatud 25.7.2013, allikas Meie Aeg

19. rajaleidjate laager algas 8. ja lõppes 13. juulil. See toimus Sulbis Võrumaal, nagu ka varasematel aastatel. Tänavuse laagri teemaks oli „Idamaine lugu”.

Kavajärgne kogunemine algas kell 18.00, aga mõned laagerdajad olid juba eelmisel päeval kohal. Rahvast tuli aegsasti ja pandi telgid püsti. Üheskoos püstitasime ka suure valge telgi. Kell 19.00 kutsus Martin meid oma saksofonilooga „See, kes linnukesi toidab“ õhtusöögile. Ka teistele kogunemistele laagri vältel kutsus tema oma pillilooga.

Peale õhtusööki oli lõkkeõhtu, kus laulsime, kärsatasime vahukomme ja saime omavahel tuttavaks. 22.30 ajal hakkasime öörahuks valmistuma. Järgmisel päeval oli ju vara vaja üles tõusta ja tegutsema hakata.

Teisipäeva hommikul kell 8 äratas meid saksofonihüüd. Hommikuvõimlemist vedas Kärt. Kui kõht täis, avasime laagri ametlikult: heiskasime lipu ja laulsime selle saateks rajaleidjate hümni.

Edasi tulid rahmeldamismängud. Tegime kaks tiimi, kapteniteks õed Madli ja Kärt. Pärast kahte võistlust – sabamäng ja lendav taldrik – leppisime sõbraliku viigiga. Enne piiblitundi oli aidas kogunemine, et ühine algus teha ja laulda. Edasi jagunesime gruppidesse vanuse (ja ka soo) järgi. Kõik piiblitunni teemad olid seotud Aabrahamiga.

Peale poolt tundi vaba aega kogunesime töökodadesse. Kohustuslikud olid matkatarkused, laagrimööbel ja marssimine. Enda lõbuks sai veel ka idamaiseid ehteid teha ja takistusriba läbida. Niimoodi tegutseti õhtusöögini.

Õhtuse tegevuse jaoks jagunesime huvide järgi nelja rühma. Need olid muusika, varjuteater, tegevuste korraldamine ning meisterdamine. Iga rühm tegi ettevalmistusi reedeõhtuseks telgikoosolekuks. Selline tegevus toimus õhtuti kuni neljapäeva õhtuni.

Õhtupoole oli ka lõkkeõhtu, kus käis külas Volli Campingexpert. Kärt intervjueeris Vollit ja ka mõned kuulajad said talle küsimusi esitada. Kõik said naerda Volli liigutuste ja kõne üle. Õhtu lõppes öörahuga.

Kolmapäeval oli pärast piiblitundi aaretejahi ja orienteerumise teooria. Seejärel jaguneti pikkuse järgi nelja gruppi. Tuli õppida kompassi kasutama ning teha kindlaks, kui palju jooksu- või kõnnisamme kellelgi sajasse meetrisse mahub. Kogermanid õpetasid aaretejahi jaoks vajalikke mõisteid ja õpetasid templeid kasutama.

Töökodades saime teha teistsuguseid asju kui teisipäeval: templit, heinamatte, idamaist leiba ja vitraa˛i. Kolm korda käidi kanuutamas mööda Pühajõge.

Neljapäeva hommik algas nagu eelmisedki. Pärast piiblitundi oli järg töökodade käes. Sel päeval oli marssimine edasijõudnutele, see oli mõeldud neile, kes kavatsesid laupäeval toimuvast rividrillist osa võtta.

Aaretejahi osalejad jagati 2–4-liikmelisteks gruppideks. Oli kolm vanuseklassi: askeldajad, rajaleidjad ja juhendajad. Alguses anti kõigile rühmadele sõnarägastik laagriga seonduvate sõnadega. Üle jäänud tähtedest saime teada, kuhu peab minema, et kaarti leida. Igas punktis oli vaja leida aare. Ühes punktis oli vaja pimesi mööda nööri minna, et leida lisa-aare. Ühes teises punktis oli vaja lahendada salakiri, et vihjet saada. Järgmises punktis oli vaja ehitada redel, et puu otsas olevat vihjet lugeda. Edasi tuli minna ujumiskoha juurde – seal pidi üks meeskonnaliige vee peal ulpivat vihjet lugema. See vihje juhatas sauna juurde, kus ootasid Jaanus ja Ivo. Tuli kaasavõetud lõkkematerjaliga teha lõke ja nöör läbi põletada. Siis saadi kätte vihje ja seejärel ka aarde.

Et kiiremini järgmisesse punkti jõuda, oli üle jõe ehitatud sild ja tugiköied. Pidime kasutama asimuuti, et järgmine aare üles leida. Mäng lõppes aidas. Kõik, kes olid osalenud kolmapäevahommikuses aaretejahi teoorias ja kolmapäeva õhtupooliku praktikas, said endale aaretejahi märgi.

Reede hommik – nagu eelmisedki – algas saksofoniloo, võimlemise, palvuse ja hommikusöögiga. Oli aeg erinevateks võistlusteks. Jõudu ja teadmisi sai proovida kaheksal alal: pusle1 (puuklotsidega), pusle2 (raami sisse), mobla-tõuge (ei-ei, mitte oma telefoniga, vaid mahakantud näidistega), patsikummi lennutamine, paberlennuki lennutamine, sudoku, piibliraamatute järjekord aja peale ja takistusriba. Igast kohast sai erineva templi käe peale – see oli tõestus, et olid tolle võistluse edukalt läbinud.

Lõunasöök söödud, oli veel pool tundi vaba aega ja siis läks lahti idamaine turg. Pidime muretsema endale idamaise kostüümi, et turg paistaks idamaisem. Sai osta jäätist, kohapeal tehtud pannkooke, röstitud pähkleid, küpsiseid ja muud kasulikku ja ka pudi-padi. Tallinlased pakkusid idamaist meiki ja maniküüri. Laadal oli ka elav muusika – Martin oma saksofoniga. Laadal oli ka ennustajast-sant, kes kerjas raha ja ennustas seejärel annetajale tulevikku. Laada tulu läks järgmisel aastal Hollandi camporee´le sõitmise fondi.

Laupäeva hommik ei olnud nagu eelmised. Äratus oli pool tundi hiljem – kell 8.30. Sellele järgnes palvus, hommikusöök ja piiblitunnid gruppides. Täna oli rahvast rohkem, sest külla tulid mõned lapsevanemad ja ka muud rahvast. Jumalateenistust alustati kahe lauluga. Seejärel etendasime uuesti oma varjunäidendit, mille esmaettekanne oli reede õhtul, et ka külalised seda näha saaks. Jutluses jutustas Aldar kaks lugu. Üks neist rääkis kuningast, kes läks paljalt rongkäigule. Tal oli seljas riie, mida „ei näinud lollid ja need, kes oma kohale ei sobinud”. Teine rääkis Jeesusest, kes eeslil läbi Jeruusalemma ratsutas ja lapsed talle laulsid. Jutluse mõte oli selles, et ka lapsed peavad Jeesust kiitma.

Algas mõõgadrill. Osalejad jagati vanuse järgi gruppideks, millest parimad said juhendajatega finaali. Finaalis oli juhendajatel ja rajaleidjatel eraldi arvestus. Juhendajatest võitis Liisi ning rajaleidjatest viis karika koju Theodora.

Järgnes rividrill. Osalejaid oli niivõrd palju, et nad ei tahtnud teelõigule ära mahtuda. Need, kes midagi valesti tegid, saadeti rivist aplausi saatel välja. Finaali jäid rajaleidjatest Anna-Maria ja Martin. Juhendajatest oli võitja teada – Priit. Pingelises finaalis jäi napilt peale Anna-Maria, kes sai karika.

Laagri lõpetamise järel tehti ühispilt. Rael ja Rein andisid Kärdile kui rajaleidjate juhile üle pesakasti, mille ühele küljele olid varem kõik laagerdajad oma nime kirjutanud. Langetasime hümni saatel lipu ja laager saigi ametlikult läbi.

Suurem osa rahvast pakkis oma telgid ja lahkus juba laupäeval. Muljed laagrist on väga head. Laagri jooksul sai nalja ja oli lõbus, kuid sai tehtud ka palju tööd.

Tänan südamest kõiki, kes olid laagri korraldamisega seotud ja seda teostasid. Tänan ka neid, kes toetasid oma koguduse lapsi, et ka nemad saaksid laagrisse minna.

Rajaleidjad Merike ja Madis Suits

Jaga Facebookis
Vaata seotud teemal
Loe seotud teemal
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat