Õige seisukoht Messia olemuse suhtes käib käsikäes õige arvamusega sellest, mida tähendab olla Messia järelkäija. Ja jüngritel oli probleeme mõlemaga.
Patt sigitab pattu. Jaakobuse ja Johannes põikpäine auahnus tekitas ülejäänud jüngrites tugevat kiivust. Väike seltskond oli jõudnud kriisi just nii-öelda Jeruusalemma ja risti veerel. Neid lõhestasid pinged, mis võisid nad jäävalt lahutada ning nurjata Jeesuse eesmärgi nende kutsumisel.
Me ei tea, kas Jeesusel oli kiusatus alla anda, neid puupeadeks nimetada ja minema kõndida. Kuid kindlasti Ta ohkas, kui hakkas neile kaheteistkümnele taaskord õpetama oma kuningriigi aluspõhimõtteid.
Seekord keskendub Ta tõelisele suurusele ja sellele, mida tegelikult tähendab olla esimene. Tema pea peale pööratud põhimõtted on suurema maailma omadega täpselt vastupidised. Erinevalt maailmast, kus kõige tähtsamad on valitsejad, on taevariigis suurimad (viidates tagasi Sebedeuse poegade palvele Mt 20:20, 21) teenijad ja esimesed (viidates tagasi viinamäe tähendamissõnale salmides 1−16) sulased. Kokkuvõtteks räägib Jeesus neile, et Tema ise ei ole tulnud selleks, et lasta end teenida, vaid et ise teenida ja anda lunaks oma elu.
Teenija juhi kontseptsiooni poleks enam selgemalt saanud visandada. Kui kahju, et läbi ajaloo pole see kontseptsioon koguduse juhte ja kristlasi üldiselt sugugi rohkem köitnud kui jüngreid. Põhjus on lihtne: teenija juhi mudel on vastupidine inimloomusele. Selle edukas rakendamine nõuab nii meeleparandust kui ka muutumist.
Jeesus viibis palju enda ja meie risti kaksikteemal. Ometi on seda põhimõtet täna sama raske omaks võtta kui kakskümmend sajandit tagasi.
Issand, võta mu kõrvad ja aita mul kuulda! Võta mu elu ja rakenda oma põhimõtted sellesse täna ja homme ja iga päev! Aamen.
In English