„Kõik, mis ta tegi, Issand laskis korda minna.“ Ei tea, kas Joosep oleks siis nii arvanud. Tema enda vennad soovivad teda tappa, seejärel otsustavad ta hoopis orjusesse müüa. Ta viiakse orjana ühe ametniku, Pootifari juurde ja Pootifari naine üritab teda võrgutada. Kui see ei õnnestu, räägib ta Joosepi kohta Pootifarile valesid. (Ei tea, mis loo oleks naine siis rääkinud, kui asi oleks õnnestunud?) Nüüd on Joosep vanglas … ja kõik läheb korda??
Joosepi katsumused ei ole kaugeltki mitte läbi. Pärast seda, kui ta on mõnda aega vangis olnud, annab Jumal talle kahe vaarao ametniku unenägude tõlgendused ning Joosep arvab kindlasti, et saab nüüd vabaks.
Möödub veel kaks aastat …
Me kõik teame, kuidas Joosepi lugu lõpeb. Aga tema ei teadnud, igatahes mitte veel. Niisiis on küsimus – kuidas reageeris ta nüüd, kui kõik oli raske ja keeruline? Kas ta muretses ja kaebles? Kas ta vihastas ja keeras Jumalale selja? Kas ta kaotas usu või andis alla?
Ei, Joosep kasutas aega, et saada usus kindlamaks. Ta kasutas aega süngetes oludes palvetamiseks ja rohkem, mitte vähem usaldama õppimiseks. Joosep kasutas katsumusi kasvamiseks. Ja nii oli ta valmis, kui tuli tema suur võimalus. Ta oli kogu Egiptuse maa üle valitsemises tähtsuselt teine ning aitas tuhandetel (kaasa arvatud oma perel) näljasurma vältida.
Ja lõpus ütles ta oma vendadele: „Te võisite kavatseda kurja, kuid Jumal kavatses head ja ma annan teile andeks.“
Ka meie ei tea, kuidas meie lugu lõpeb, nii et küsimus on, kuidas reageerime me praegu, kui kõik on sageli raske ja keeruline? Kas me muretseme ja kaebleme? Kas me vihastame ja keerame Jumalale selja? Kaotame usu? Anname alla?
Ettenägematute olukordade Jumal, Sina oled minuga. Mida iganes ma teen, Sina võid lasta kõik kõige paremini minna, ükskõik kas ma mõistan või mitte. Joosep oli Sinu laps, ta õppis mitte kartma isegi siis, kui elu näis sünge ja piinarikkana. Aita minul, Sinu mõnikord ka kartlikul lapsel sama õppetund omandada! Ma ei karda enam.
In English