vangistati; valitses aastatel 597−586 eKr. Tahad rohkem teada? Loe: 2. Kuningate 24:17−25:12; Jeremija 52:1−11.
Mõtted tänaseks
Väikese Juuda kuningriigi asjad ei paistnud eriti säravad olevat, kuid Sidkija 21-aastaselt valitsemist alustas. Juuda sai täielikult sõltuvaks Babülooniast, uues supervõimust vanaaja Lähis-Idas. Vastupidiselt prohvet Jeremija nõuannetele otsustas Juuda abi otsida Egiptuselt, teiselt tolle aja suurvõimult. Sidkija arvas, et suudab Egiptuse abiga Babülooniale vastu hakata. Kuid asjad läksid kohutavalt valesti, täpselt nii, nagu prohvet oli ette kuulutanud. Babüloonlased tulid suure sõjaväega Jeruusalemma ja see oli Juuda kui riigi lõpp. Märkimisväärne osa rahvast viidi Babülooniasse. Sidkijal õnnestus lühikeseks ajaks põgeneda, kuid ta saadi varsti kätte. Enne kui Sidkija silmad „pimedaks tehti“ (Jeremija 52:11), pidi ta pealt vaatama, kuidas babüloonlased tema pojad ja lähimad nõuandjad julmalt tapsid. Ta aheldati „vaskahelaisse“ (ta oli ju ikkagi olnud kuningas!) ja viidi Babülooniasse, kus ta pandi „vangikotta kuni ta surmapäevani“.
Kas Sidkijal oli üldse võimalik pärast troonile tõusmist edukalt valitseda? Poliitilisest vaatevinklist olid asjad kehvavõitu. Aga kui ta oleks usaldanud täielikult Issandat, oleks Jumal teda kahtlemata positiivselt üllatanud. Kahjuks ta „tegi kurja Issanda silmis“ (Jeremija 52:2). See oli põhjus, miks Jumal piiri pani. Lõpuks saabub hetk, mil isegi Jumala kannatus katkeb.
Minu palve
Ma mõistan, Issand, et olen liiga sageli Sinu kannatlikkuse tõsiselt proovile pannud. Anna mulle jõudu, et ma ei teeks seda nii kaua, kuni Sinu kannatus minuga katkeb!
In English