Kuidas läheb Elva lastel?

Avaldatud 14.12.2007, allikas Meie Aeg

Malle: Elva kogudus on rikas. Meil on palju lapsi. Tänu lastekodule, mis asub teiselpool metsatukka, saame oma väikeste sõpradega kokku igal hingamispäeval.

Kui lähen hommikul 9.30-ks neile järele, ootavad lapsed teise korruse aknal ja lehvitavad üksteise võidu. Milline soojus tungib südamesse. Nii mõnelgi korral tuleb enne pisaraid kuivatada ning alles siis laste ette minna. Kui seda metsa ees ei oleks, siis tuleksime ehk kuue minutiga ära. Aga mets meie teel on Taevaisa kingitus! Suvel teevad lapsed lillekimbukesi, sügisel korjavad ilusaid värvilisi lehti. Metsast leiame isegi maasikaid ja mustikaid, mille väike sõrmeke põske pista saab. Mõni laps toob korjatud marjad, hoolega peos hoides tädile-onule või suuremale sõbrale.

Uskuge, armsad – see´, mida need lapsed oma olemisega meile annavad, on seletamatu.

Kaks kooliskäijat õde räägivad igal laupäeval, et õhtupoolikul viiakse nad oma koju. Järgmisel laupäeval kuuleme sama juttu. Kahjuks ei ole neid keegi peale oma kasvatajate kuhugi viinud. Räägime lastele taevasest kodust ja Isast, kes neid eriliselt armastab.

Ei salga, et mõnikord on laste tunnis üpris keeruline. Need lapsed on palju üle elanud, palju kannatanud ja haiget saanud.

Seda suurem rõõm, kui mõni neist ütleb Taevaisale oma soovid ja tänud.

Latekodu lapsed oskavad tänulikud olla. Tänan minagi Jumalat, et Ta kinkis meile võimaluse pisutki vaheldust tuua väikeste sõprade argiellu.

Riina: Kui ma esimene kord lapsi täis kirikut nägin, tuli selline hardumus peale. Me pidime isegi kaks rühma tegema, muidu kõik ei mahtunud ühte ruumi ära.

Alguses mu ema oli skeptiline, et kuidas me küll kõigi nende lastega hakkame saame, ise ka mõtlesin, et ikka väikesed ja kas nad saavad midagi aru ja võtavad seda tõsiselt, mida õpetatakse. Kui ma nendelt küsisin, mis neile meeldib lastetunnis kõige rohkem, siis nad vastasid, et joonistamine.

Tegelikult lapsed arenevad ja võtavad vastu teadmisi kiiremini, kui me oletame. Ma võtsin läbi väikeste lastetundi ja seal oli üks poiss Egon, kes ei tahtnud üldse paigal püsida, tegeles, millega ise tahtis. Vahepeal, kui 2 kuud ära olin, ei tundnud teda enam ära, ta oli muutunud hoolivaks ja teistest lugupidavaks, tunnis kutsus isegi teisi korrale. Jumal teeb imet!

Skandinaaviamaades, kui oli kristlaste tagakiusamine ja täiskasvanud ei tohtinud kuulutada Jumalast, siis väiksed lapsed said täis Püha Vaimu, läksid tänavatele ja astusid poodiumitele ja hüüdsid „Pöörduge ja parandage meelt, sest taevariik on lähedal!“

Meie praegune eesmärk on pöörata erilist tähelepanu lastele ja noortele, neid noomides ja õpetades, sest pärast meid viivad nemad evangeeliumi edasi.

Malle Johanson, Riina Stepanov

Jaga Facebookis
Vaata seotud teemal
Loe seotud teemal
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat