Nädalavahetusel toimunud perelaagris kutsuti vanemaid, õpetajaid ja lastega töötavaid inimesi loobuma tavapärastest käitumisviisidest ning tegelema laste ja noorte aktiivse kuulamisega.
Võru-Kubija mändide alla kogunenud perekonnad arutasid reedeõhtusel lõkkeõhtul laagri korraldaja Anne Vahtramäe eestvedamisel lapsesõbraliku koguduse teemal. Erineva suurusega koguduste näidete varal jagati kogemusi selle üle, mil moel võiksid lapsed olla kaasatud koguduse teenistusse, nii et seal toimuv oleks mingilgi määral ka neile mõistetav. Kuigi lapsi nähakse mõnikord häälekate korrarikkujatena, oli laagriliste ühine arvamus, et kuna lapsed ei ole lihtsalt väikest kasvu täiskasvanud, ei saa neid sundida käituma täiskasvanute moodi ega mõistma täiskasvanutele mõeldud juttu.
Paraku on ka lastega suhtlemisel üheks emotsiooniks vihastumine, millest rääkis hingamispäevahommikuses jutluses Keila ja Rapla adventkoguduse pastor Marge Randlepp. Viidates uurimusele, ütles Marge, et eestlaste jaoks on just viha esimene emotsioon, mis neile seostub. Ta suunas kuulajaid iseendalt küsima, miks me vihastame ning tegema kõike koos Jumalaga, mis hoiab negatiivsed emotsioonid eemal.
Nii kodu-, kooli- kui ka vabaajakeskkonnas tekitab ka vihkamine ja viha lastele tõsiseid muresid, mille lahendamiseks nad vanemate poole pöörduvad. Lastetöö juht Annely Kaasik rääkis kuumal pärastlõunal 12 komistuskivist, mis takistavad meil oma lastele abiks olla. Meie kiireks vastuseks lapse esmasele mure väljendamisele on sageli kritiseermine (1), naeruvääristamine (2), analüüsimine (3), kiitmine (4), kamandamine (5), ähvardamine (6), moraalilugemine (7), ülekuulamine (8), nõuandmine (9), argumenteerimine (10), rahustamine (11) või teema vahetamine (12). Kuigi nii mõnigi neist reageeringutest leidis kohalolijate seas heakskiitu ja toetust, selgitas Annely, et need blokeerivad lapse mure korral suhtlemissoovi ja tekitavad vastupanu.
“Selliselt käitudes me kas mõistame lapse üle kohut, pakume lahendusi ja võtame lapselt vastutuse või anname mõista, et lapse tunded ei ole meie jaoks olulised,” selgitas Annely.
Ta kutsus õppima lapsi aktiivselt ja toetavalt kuulama, aktsepteerides lapse tundeid, olles empaatiline ning võttes aega. Annely tutvustas ümbersõnastamist ja tunnete peegeldamist kui aktiivse kuulamise põhitehnikaid.
Ühes järgnenud töörühmas jätkas Karin Lukk sama teema käsitlemist, rääkides väärtuspõhisest kasvatamisest. Esmaskordselt perelaagrite ajaloos toimus töörühm ka isadele, mida juhtis Joosep Tuvi. Isad analüüsisid nii omaenda lapsepõlve kui ka arutasid selle üle, mis vastutust nad kannavad oma laste kasvatamisel. Üheks läbikäivaks teemaks oli laste jaoks aja võtmine, pühendudes nii nende õpetamisele kui ka nendega mängimisele.
Hingamispäeva õhtupoolses osas pühenduti paarissuhte analüüsimisele, kui Anne juhtimisel käsitleti magamistoaga seonduvaid müüte ja tegelikkust.
Perelaagrit rahastas Adventistide Koguduste Eesti Liit, tasudes laagriplatsi ning laagriliste majutuse eest.
In English